„Pilootlinnade juhend“ on NetZeroCities (NZC) projekti 4. tööpaketi (WP4) raames koostatud dokument, mis käsitleb pilootlinnade programmi kavandamist ja rakendamist avatud projektikonkursi ning sellele järgneva toetusprogrammi kaudu.

Käesoleva juhendi eesmärk on aidata linnadel koostada avatud konkursile esitatavaid taotlusi, andes suuniseid pilootlinnade programmi ulatuse, eesmärkide ja sihtide ning laiemalt NZC projekti metoodika kohta, tutvustades põhimõisteid ja terminoloogiat ning viidates nendega seotud kasulikele allikatele, vahenditele ja juhtumiuuringutele.

„Pilootlinnade juhend“ on väljaanne, mille eesmärk on pakkuda tuge ja juhiseid linnadele, kes kavatsevad esitada taotluse NZC pilootlinnade programmile.

See sisaldab toetust ja juhiseid seoses NZC pilootlinnade programmi taustaga ja eesmärkidega (sh konkursi ajakava), tutvustab programmi põhimõisteid, terminoloogiat ja komponente ning vajaduse korral ka täiendavaid materjale, linke, juhtumiuuringuid ja näiteid, mida linnad saavad oma taotluse koostamisel kasutada.

Juhendit võidakse ajakohastada, kui selle aluseks olev teave muutub ja/või muutub kättesaadavaks. Kui küsimused ja vastused on asjakohased kõigile potentsiaalsetele taotlejatele, avaldatakse korduma kippuvad küsimused (KKK).

Lisaks käesolevale juhendile avaldatakse konkursi väljakuulutamisel (vastavalt punktis 2.1 esitatud ajakavale) konkursi juhend, mis sisaldab üleskutset, hindamis- ja valikukriteeriume ning taotlemisprotsessiga seotud tehnilist teavet.

Käesolev juhend on koostatud eesmärgiga pakkuda informatiivset ja inspiratsiooni andvat teavet linnadele, kes kaaluvad NZC pilootlinnade programmile kandideerimist, ning see keskendub järgmistele küsimustele:

• Miks on see [osa/teema] NZC ja pilootlinnade konkursikutse seisukohast oluline?
• Kuidas on see linnadele kasulik või asjakohane nende ettepaneku koostamisel?
• Kas on olemas asjakohaseid näiteid ja juhtumiuuringuid?
• Milliseid ressursse ja/või NZC platvormi tulevasi ressursse/teenuseid peaksid linnad silmas pidama?
• Kokkuvõte: Milliseid küsimusi peaksid linnad endale selle peatüki/teema puhul esitama?
• Millised on põhimõisted, mis peaksid sõnastikus olema kajastatud?
• Kas on mingeid ametlikke viiteid, mis tuleks lisada?

Kuidas käesolevat juhendit lugeda:

• Juhend on üldjoontes koostatud kooskõlas konkursikutse juhiste ja hindamiskriteeriumidega, kuigi selle peamine eesmärk on toetada linnade ideede genereerimist ja mõtlemist enne taotluse esitamist.
• Paksus ja sinises kirjas esiletõstetud põhimõisted ja mõisted on määratletud NZC pilootlinnade programmi jaoks ning need on esitatud sõnastikus.
• Vastavalt konkursijuhendile tuleb pilootlinnade konkursile esitatava mitut linna hõlmava taotluse puhul arvestada, et käesolevas dokumendis kasutatud mõiste „linn“ tähendab linnade rühma või iga selle rühma kuuluvat linna.

Linnad on majandustegevuse, teadmiste loomise, innovatsiooni ja uute tehnoloogiate keskused, mis mõjutavad seal elavate või töötavate kodanike elukvaliteeti ning annavad olulise panuse Euroopa kogukondade heaolusse. Neil on keskne roll Euroopa rohelise kokkuleppe (EGD) eesmärkide saavutamisel, milleks on vähendada heiteid 55% võrra aastaks 2030 ja saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Linnad hõlmavad vaid 4% ELi pindalast, kuid seal elab 75% ELi kodanikest. Lisaks tarbivad linnad üle 65 % maailma energiast ja nende arvele langeb üle 70 % ülemaailmsetest CO2-heitkogustest. 2014. aastal elas neljast ELi kodanikust kolm linnapiirkondades ja see arv tõuseb 2050. aastaks eeldatavasti ligikaudu 83,7 %-ni.

Kliimamuutuste leevendamine sõltub seetõttu suuresti linnade tegevusest rohelise ja digitaalse ülemineku kaudu. Missioonilinnadelt oodatakse, et nad juhiksid seda üleminekut, saavutades kliimaneutraalsuse enne 2030. aastat, ning pakuksid oma kodanikele puhtamat õhku, turvalisemat transporti ning vähem liiklusummikuid ja müra. ELi kliimaneutraalsete ja nutikate linnade missiooni eesmärgid („Cities Mission”) eesmärgid on saavutada 2030. aastaks 100 kliimaneutraalset ja nutikat Euroopa linna ning tagada, et need linnad toimiksid katsetamis- ja innovatsioonikeskustena, mis võimaldaksid kõigil Euroopa linnadel 2050. aastaks nende eeskuju järgida. — ELi missioon.

Selline ambitsioonitase on erakordne ettevõtmine, mis nõuab põhjalikke ja süsteemseid muudatusi. Valitsuse juhtiv roll on siin otsustava tähtsusega, samuti tööstuse, haridus- ja teadusasutuste ning kodanikuühenduste tegevus, mis eeldab kooskõlastamist poliitika, juhtimise ja vajalike kapitaliinvesteeringute korraldamise osas.

Oma eesmärkide saavutamiseks peab Cities Mission aitama ületada ka suuri väljakutseid, mis praegu takistavad suurel hulgale linnadel saavutamast 2030. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki. Paljud linnad ja linnade organisatsioonid on märkinud, et kuigi nad soovivad minna kaugemale ja kiiremini, seisavad neil selle teel ees takistused, nagu näiteks nende tegevusvõime ja suutlikkus, rahastamise ja finantseerimise kättesaadavus ning vajadus arendada poliitilist toetust nii valijate seas kui ka oma riikides. Need on konkreetsed näited paljudest raskustest, millega linnad kliimaneutraalsuse poole püüdlemisel silmitsi seisavad, kuigi need ei pruugi olla ainsad.

Sellistes valdkondades nagu linnaliiklus ja hoonete energiatõhusus pakuvad linnade eripärad – näiteks suur rahvastikutihedus ja geograafiline kontsentreeritus – innovatsioonivõimalusi, mis võivad avaldada suurt mõju kliimaneutraalsuse saavutamisele. Linnad moodustavad suure osa Euroopa hoonestusest, kus renoveerimine on kliimaneutraalsuse poole püüdlemisel energiasäästu saavutamiseks hädavajalik. See võib tuua kaasa tohutuid (ja nähtavaid) „kaasnevaid eeliseid”, nagu parem õhu kvaliteet väljas ja siseruumides, vähem liiklusummikuid, tervislikum aktiivne liikuvus ning tervislikumad, kliimakindlamad ja mugavamad hooned; vähem liiklusõnnetuste ohvreid, vähem müra ning puhtam ja ilusam ning väärtuslikum linnakeskkond. Teiste sõnadega on linnades kasvuhoonegaaside (GHG) vähendamiseks võetavatel poliitikameetmetel tugev ja positiivne „ülekandev mõju”, mis aitab neil kodanike seas selliste meetmete toetust suurendada.

Nutika linna lahendused ja ulatuslik andmevahetus pakuvad võimalusi kavandada, rakendada ja jälgida heitkoguste vähendamist mitmesugustes valdkondades, nagu linnaliiklus, hoonete energiatõhusus, õhusaaste seire, vee- ja jäätmekäitlus.

Tunnistades, et suurema osa süsinikuneutraalsuse saavutamiseks vajalikest investeeringutest peavad otseselt või kaudselt tegema kodanikud, kinnisvaraomanikud, kommunaalteenuste osutajad, infrastruktuuri arendajad, ettevõtted ja muud sidusrühmad (Material Economicsi käesolevas uuringus hinnatakse, et linnad teevad otseselt vaid 17% investeeringutest), mängivad linnad võtmerolli teiste sidusrühmade mobiliseerimisel, kasutades oma planeerimisvolitusi, rolli kommunaalteenuste osanikena, kodanikele suunatud algatusi, stiimuleid ning mitmeid sidusrühmi hõlmavate investeeringute soodustamist.

Ressursid ja muud algatused

• NZC missiooniplatvormil on teadmistebaas, mis sisaldab inspiratsiooni ja suuniste saamiseks juhtumiuuringuid ja näiteid, ning juhtpaneel, mille abil linnad saavad jälgida ja võrrelda edusamme. Lisaks on seal Euroopa innovatsiooniökosüsteemide kaart, mis hõlmab klastreid, inkubaatoreid ja toetusprogramme, mis toetavad tehnoloogiaettevõtteid, kes pakuvad linnade kliimastrateegiatele jätkusuutlikke lahendusi.
• Liikumise Living-in.EU eesmärk on kiirendada digitaalset üleminekut viisil, mis aitab linnadel ja kogukondadel toime tulla mitmesuguste ühiskondlike väljakutsetega, eelkõige kliimamuutustest tulenevatega.
• Euroopa kliimapakti.
• Uue Euroopa Bauhausi (NEB) algatus kliimaneutraalsete linnakeskkonna kvaliteedi muutuste nimel.
• ICLEI poolt algatatud Mannheimi deklaratsioon, mille eesmärk on toetada linnu „kohalike roheliste kokkulepete“ väljatöötamisel ja rakendamisel, ning 2020. aasta novembris vastu võetud uus Leipzigi harta, milles pandi erilist rõhku rohelisele, õiglasele ja produktiivsele jätkusuutlikule linnade arengule.
• Riiklikud energia- ja kliimakavad.
• ELi ühtekuuluvuspoliitika.
• ELi linnade tegevuskava.
• ELi oskuste pakt
• Taastamis- ja vastupidavusrahastu ning selle kavad
• REPowerEU kava
• ELi missioon: kliimaneutraalsed ja nutikad linnad: rakenduskava

NZC pilootlinnade programm valib välja ja toetab Euroopa linnu, et need katsetaksid ja rakendaksid uuenduslikke lähenemisviise kiirele süsinikuvabaks muutumisele kaheaastane kestva pilootprogrammi raames, ületades temaatilisi piire ja funktsionaalseid silosid, et toetada süsteemset ümberkujundamist. Pilootprojektide valikul püütakse hõlmata kõiki kliimaneutraalsusele kaasa aitavaid linnasüsteeme, sealhulgas liikuvust, energiasüsteeme ja ehitatud keskkonda, materjalide ja ressursside vooge, looduslikke alasid, kultuurilisi, sotsiaalseid, finants- ja institutsioonilisi süsteeme ning ligipääsetavaid avalikke ruume. Iga pilootprojekt võib hõlmata kõiki neid linnasüsteeme või nende kombinatsiooni, sõltuvalt kontekstist ja kavandatava pilootprojekti ulatusest.

Pilootlinnadelt oodatakse, et nad katsetaksid ja rakendaksid pilootprojekti kestel linnas või linnaosas uuenduslikke lahendusi või lahenduste kogumeid, tuues esile uuenduslikest arengusuundadest saadud selged õppetunnid ning linnatasandil arendatud teadmised, suutlikkuse ja võimekuse. Pilootprojekti lõpuks tuleks kindlaks määrata selge kogum rakendamis-, laiendamis- ja/või kordamisvalmis innovaatilisi lahendusi. See võib hõlmata uusi ärimudeleid, poliitilisi algatusi, haldusinnovatsiooni, rahastamis- või finantseerimismudeleid ning kordamis- või laiendamisstrateegiaid.

Valitud pilootlinnad saavad City Advisorsilt ja NZC konsortsiumi partneritelt rahalist toetust ja praktilist abi, et täiustada oma pilootprojekte enne rakendamise alustamist, pidades silmas valikuprotsessis esitatud nõudeid ja tagasisidet. Kui pilootprojektides osalevad linnad ja/või kohalikud kogukonnad püüavad leida täiendavaid ressursse, aitab Mission Platform neil leida rahastamisvõimalusi täielikuks rakendamiseks ning edasiseks laiendamiseks ja levitamiseks.

Lõpuks korraldatakse mitmeid tegevusi, et edendada õppimist Sõpruslinnad kui võtmetegurit suutlikkuse suurendamisel, edukate uuenduste levitamisel ja suhete süvendamisel. Partnerlusprogramm (City Learning Programme) ühendab iga pilootlinna kahe või kolme partnerlinnaga ELi liikmesriikidest ja (H2020) assotsieerunud riikidest. Partnerluse eesmärk on edendada kaasavat osalemist tõhusates kliimameetmetes, soodustada õiglast üleminekut ja tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust.

Valitud pilootprojektide koordineerimine nii linnade kui ka ELi tasandil on hädavajalik, et luua mitmekesised näited, mis näitavad teid edasiseks ja ulatuslikuks ümberkujundamiseks Euroopa linnades ja kogu Euroopa Liidus. Seetõttu on pilootprojektide valikuprotsessi eesmärk luua strateegiline portfell, kus igal pilootprojektil on potentsiaal testida ja demonstreerida muutuste teekonna elujõulisust konkreetses kontekstis. Pilootlinnad täiendavad üheskoos pilti sellest, milline võiks olla süsteemne muutus.

Head piloodid:

• lähtuda arusaamast, et, nagu on öeldud ELi missiooni „Kliimaneutraalsed ja nutikad linnad” rakenduskava sõnadega,
  „Kliimamuutustega kohanemise peamine takistus ei ole kliimasõbralike ja nutikate tehnoloogiate puudus, vaid suutlikkus neid rakendada. Praegune silopõhine juhtimismudel, mis on kavandatud ja välja töötatud traditsiooniliste linnateenuste jaoks, ei suuda ambitsioonikat kliimamuutustega kohanemist edasi viia. Seetõttu on süsteemne ümberkujundamine hädavajalik.“
• püüelda süsteemse muutuse poole, kombineerides sihipäraselt mitmeid muutuste hoobasid, et luua suutlikkust mõju kiirendamiseks. Need jõupingutused võiksid keskenduda ühele või mitmele peamisele heitkoguste valdkonnale
• põhinevad kohalikul arusaamal ja ühisel enesehindamisel, millised on linna ees seisvad peamised takistused või võimalused kliimamuutustega kohanemise kiirendamiseks. Seetõttu keskenduvad pilootlinnad peamistele järgmistele sammudele (st sekkumistele, mis viivad läbimurdeni ja/või pöördepunktini), mida linn peaks uurima, et vähendada oma kahjulikke heiteid, kaasates selles ühiskonna erinevaid osapooli
• katsetada uuenduste kombinatsioone erinevate muutuste mõjutegurite raames ühe heitkoguste valdkonna piires või ühendades erinevaid heitkoguste valdkondi näiteks linnaosa tasandil tervikliku lahenduse raames või uute linnakohaste juhtimiskorralduste kaudu, mis loovad süsteemset suutlikkust muutuste kiirendamiseks
• tugevdada organisatsioonilist mõõdet, et edendada „radikaalse koostöö“ kultuuri, et toetada ja laiendada ühiseid meetmeid kliimaneutraalsuse saavutamiseks kogu ühiskonnas

Lisaks aitab Missiooni platvorm pilootlinnadel:

• võimaldada linnavolikogudes sisemisi muutusi, luues stabiilsed osakondadevahelised struktuurid, mis on seotud linnade tippjuhtkonnaga
• edendada tugevaid sidemeid linna erinevate osapoolte vahel: teiste (piirkondlike ja riiklike) haldusasutuste, erasektori, akadeemiliste ringkondade, kodanikuühiskonna ja kodanike ning massimeedia vahel
• tugevdada linnade kliimaneutraalsuse püüdlusi riiklikul tasandil, kasutades „lumepalliefekti“, mis seob pilootprojektid sama riigi teiste linnade ümberkujundamisega

Pilootlinnad:

• kiirendada oma õppimist selle osas, kuidas saavutada läbimurdeid ja ületada süsteemseid takistusi, ning
• näitama mitmekesiseid teid üleminekule, millest teised Euroopa linnad saavad õppida ja mida nad saavad oma olukorrale kohandada

Võimaluse korral tuginevad pilootlinnade algatused nende varasematele ja/või praegustele innovatsioonipüüdlustele, pöörates tähelepanu senistele kogemustele ning määratledes, mida on vaja muutuste kiirendamiseks.

Näited

• Pilootlinn keskendub integreeritud liikuvuse üleminekule, kasutades ära linnavalitsuse rolli tehnoloogia, rahanduse, regulatsiooni, kodanike kaasamise ja lepingutüüpide valdkonnas.
• Pilootlinn keskendub kogu linnaosa hõlmavale energiamuutusele, ühendades ehitatud keskkonna energiasüsteemidega süsteemidega uute finantsinstrumentide, linnaplaneerimispoliitika ja digitaalselt täiustatud juhtimismudelite uurimise kaudu.
• Pilootlinn keskendub uute andmetöötlusvõimaluste uurimisele koos tulemuspõhise reguleerimise ja hankereformiga, tehes koostööd linna erinevate heitkoguste valdkondade esindajatega, et paremini kooskõlastada olemasolevaid ressursse ja leida uusi rahastamisallikaid.

Kuupäev / Kellaaeg (Kesk-Euroopa aeg)	Toode	Link
märts 2022	Punkt: Projekti veebilehel avaldatakse konkursi ajakava varakult	NZC veebisait
juuni 2022	Väljaanne: Osalejate juhend 2022. aasta juunis toimuval NZC konverentsil avaldatakse pilootlinnade juhend, mille eesmärk on aidata linnadel koostada avatud konkursile esitatavaid taotlusi. Väljaanne: Konkursikutsete juhised Konkursi juhised, sealhulgas abikõlblikkuse, hindamise ja valikukriteeriumid, avaldatakse nii NZC veebisaidil, Mission Portalis kui ka ELi rahastamis- ja hankevõimaluste portaalis toetuste kategooria „Cascade Funding Calls“ all	NZC platvorm ELi missioon: kliimaneutraalsed ja nutikad linnad | Euroopa Komisjon Rahastamine ja hanked (europa.eu)
27. juuni 2022 4. juuli 2022 5. september	NZC pilootlinnade programm: eesmärgid, lähenemisviis, taotlemine NZC pilootlinnade programm: valikukriteeriumid ja valikuprotsess Tehniline infotund Avatud foorum	27. juuni 4. juuli
Esmaspäev, 5. september 2022 (kell 12.00 Kesk-Euroopa suveaja järgi)	Võistlus on avatud Esmaspäeval, 5. septembril kell 12.00 Kesk-Euroopa suveaja järgi (CEST) võetakse kasutusele NZC projektikonkursi ja toetuste haldamise moodul. Linnad saavad end moodulis registreerida NZC Missioni portaali kaudu ning koostada taotluse, mis sisaldab põhiandmeid. Linnad saavad seda taotlust salvestada ja selle juurde tagasi pöörduda igal ajal kuni allpool märgitud esitamistähtajani	NZC platvorm
juuni – oktoober 2022	Väljaanne: Korduma kippuvad küsimused (KKK) Ajavahemikus juunist oktoobrini 2022 koostatakse ja uuendatakse korduma kippuvate küsimuste (KKK) faili.	NZC platvorm
Reede, 4. november 2022 (23.59 Kesk-Euroopa aega)	Taotluste esitamise tähtaeg Taotluse täieliku esitamise ametlik tähtaeg. Pärast seda kuupäeva laekunud taotlusi ei võeta vastu. Tähtaega ei pikendata ning taotlust ei ole pärast esitamist võimalik muuta. Soovitame seada endale sisemise tähtaja, mis jääb varasemaks kui nimetatud kuupäev.	NZC platvorm
november 2022 – jaanuar 2023	Ülevaade ja valik Taotlusi kontrollitakse vastavuse kriteeriumide alusel (1. etapp) ning nõuetele vastavad taotlused vaatavad läbi sõltumatud väliseksperdid (2. etapp). Taotlused, mis saavutavad kindlaksmääratud kriteeriumide alusel minimaalse punktisumma, pääsevad edasi lõppvalikusse (3. etapp). Täpsem teave nende etappide kohta avaldatakse konkursikutse juhistes konkursikutse avaldamisel.
28. veebruar 2023	Otsuse teatamine Taotlejatele saadetakse ametlikud tulemused koos tagasisidega.
märts 2023	Lepingute koostamine Taotlusi on muudetud vastavalt nõuetele vastavuse ja valikuprotsessi käigus saadud tagasisidele. Teostatakse hoolsuskohustuse kontrolli ja viimistletakse muudetud projektikavasid.
märts 2023	Konkursi tulemuste ja valitud pilootlinnade avaldamine Lepingute sõlmimise protsessiga paralleelselt avaldatakse NZC platvormil edukate pilootlinnade nimekiri ning seda levitatakse NZC teabekanalite kaudu. Nimekirjas on ka kirjeldus, mis annab ülevaate valitud projektide portfellist.	NZC platvorm

NZC pilootlinnade programmi taotlejatel on kasutada mitmesugune abi ja juhendamine konkursile taotluse koostamiseks ja esitamiseks, näiteks:

1. NZC pilootlinnade programmi juhend
   Käesoleva juhendi eesmärk on tutvustada projektide esitajatele NZC pilootlinnade programmi ning selles antakse põhjalik ülevaade programmi raamistikust, kavandatud lähenemisviisist ja oodatavatest tulemustest, samuti peamistest mõistetest ja terminoloogiast.
   
   Projektide elluviijaid julgustatakse kasutama käesoleva juhendi sisu inspiratsiooniallikana oma Pilootlinnad katseprojekt ideede väljatöötamisel ja nende kooskõlastamisel NZC katseprojektide linnade programmiga, sealhulgas selle hindamis- ja valikukriteeriumidega.
2. Infotunnid
   Käesoleva juhendi avaldamisega on NZC-konsortsium kavandanud ka rea infokoosolekuid, et toetada ja juhendada linnu nende pilootprojektide ideede väljatöötamisel ja taotluse koostamisel. Infokoosolekutel käsitletakse järgmisi teemasid:
   • NZC pilootlinnade programm: eesmärgid, lähenemisviis, taotlemine
   • Valikukriteeriumid ja valikuprotsess
   • Tehniline infotund
   • Avatud foorum (küsimused ja vastused)
3. Missiooniportaal
   Taotlejad peavad enne NZC pilootlinnade programmile kandideerimist registreeruma NZC Missioni portaalis, mis annab neile juurdepääsu mitmesugustele ressurssidele, aga ka konkursikutse taotlusmoodulile.
   
   Missiooni portaal pakub linnadele juurdepääsu järgmisele:
   
   • NZC sissejuhatav moodul
   • Juhtumiuuringud
   • Võrdõiguslik koostöökeskkond
   • Teadmistebaas
   • Taotluste ja toetuste haldamise moodul
   • Süsteemi tehniline juhend (taotluste ja toetuste haldamise moodul)
   • Käesoleva juhendi tulevased versioonid
   • City Advisors’i ja City Expert Support Facility kontaktpunktid
   Lisaks käesolevale juhendile avaldatakse missiooni portaalis ka konkursikutsega seotud dokumendid ja/või abimaterjalid (nt juhised, lisad, KKK ja muud asjakohased dokumendid). Taotlejaid palutakse taotluste koostamise ajal neid regulaarselt jälgida, et olla kursis võimalike muudatustega. Konkreetsed küsimused, millele ei leidu vastust ei käesolevast juhendist ega missiooni portaalist, tuleks saata aadressile: pilotcities@netzerocities.eu

NZC City Learning on mitmekuuline programm, mille eesmärk on edastada teadmisi ja arendada suutlikkust programmis osalevate piloot- ja sõpruslinnade [Twins] vahel. Selle keskmes on mõju saavutamine kolleegidevahelise õppimise kaudu. Kolleegidevaheline õppimine on hariduslik lähenemisviis, mille raames ühendatakse kaks või enam sarnase taustaga õppijat ning võimaldatakse neil teadmiste vahetamise ja ühise probleemide lahendamise kaudu aktiivselt mõjutada üksteise arengut.

NZC-s rakendame seda põhimõtet, seades iga pilootlinna (või mitme linna ühise taotluse korral linnade rühma) kõrvale kaks või kolm partnerlinna. Need partnerlinnad on linnad, millel on pilootlinnadega sarnane taust ja mis võivad seista silmitsi sarnaste väljakutsetega. Need võivad olla seotud geograafilise asukoha, riikliku konteksti, sotsiaalmajanduslike või muude sarnaste teguritega. Selle kaudu soovib NZC laiendada pilootlinnade töö mõju kaugemale esialgsest rühmast. Programmi kestel juhendab NZC neid linnu mitmete veebikohtumiste ja isiklike kohtumiste kaudu. Nende kohtumiste eesmärk on luua selge arusaam üksteise väljakutsetest ning vahetada või leida potentsiaalseid lahendusi. On ette nähtud, et iga pilootlinn külastab oma sõsarlinna üks kord väikese delegatsiooniga ning ka sõsarlinnad külastavad pilootlinna üks kord.

Käesolev programm on pilootlinnade programmi kohustuslik osa. Seetõttu tuleb pilootlinna eelarves eraldada teatud protsent töötajate tööajast. Programmi meeskond võtab ühendust pilootlinnadega, et töötada välja linnade jaoks kohandatud profiilid, mis tagaksid partnerlinnade valimisel kõrge kvaliteediga sobivuse. Praeguse ajakava kohaselt on partnerlinnade konkursikutse kavandatud 2023. aasta juuniks ja programmi algus 2023. aasta septembriks. Sel viisil on pilootlinnadel aega oma tegevusi arendada ja esialgseid teadmisi koguda. Pilootlinnadele tehakse täiendav teave kättesaadavaks hiljem.

NZC konsortsiumi partnerorganisatsioonide hulgast nimetatakse ametisse kümme kliimaneutraalsete linnade nõunikku, kes aitavad missiooni-, piloot- ja sõpruslinnadel strateegiliselt edendada süsteemset muutust ja missiooni eesmärke. Tegevused hõlmavad linnade abistamist platvormile juurdepääsul, et kasutada tööriistu ja ressursse, linnadevahelise suhtluse hõlbustamist ja nende ühendamist projektipartnerite ja ekspertidega, mõtestatud koostöö loomist pilootlinnade programmi ja linnade õppeprogrammi kaasatud linnade vahel ning jätkuvat tuge, süsteemse muutuse juhendamist ja nõustamist, sealhulgas vajaduste kindlaksmääramist ja abi taotlemisprotsessis linnade ekspertide tugifondi (City Expert Support Facility) poole (rohkem infot selle teenuse kohta allpool).

Loodakse linnade ekspertide tugikeskus (CESF), et toetada pilootlinnu piloottegevuste ulatusele kohandatud otsese ekspertabiga. CESF rahuldab pilootlinnade ekspertteadmiste vajadusi sihtotstarbeliste tegevuste osas, mis nõuavad kas NZC-väliseid ärialaseid oskusi või pingutust, mis ületab olemasolevale NZC-partnerile esialgselt eraldatud mahtu. Fond käivitatakse kohe pärast pilootlinnade valikuprotsessi lõppu. Linnade nõustajad teevad koostööd oma pilootlinnadega, et selgitada välja toetuse ja ekspertteadmiste vajadused, mis esitatakse fondile spetsiaalse taotlusvormi kaudu.

Toetust pakuvad nii NZC konsortsiumi partnerid kui ka – juhul kui konsortsiumi enda sees puudub vajalik eriteadmus, mis on aga pilootmeetmete nõuetekohaseks väljatöötamiseks ja rakendamiseks hädavajalik – kaasatakse välispartnerid ja/või kohalikud partnerid, sealhulgas NZC praktilise kogukonna (CoP) liikmed. Kohalikke partnereid kaasatakse juhul, kui on vaja piiratud ulatusega abi konteksti, kultuuri ja/või keeleoskuse osas või kui on vaja intensiivsemat kohalikku tuge.

NZC CoP tegutseb NZC metoodikate eestkõnelejana ka väljaspool projekti raamistikku ning on koht, kus linnad saavad ühendust võtta ekspertidega. See on virtuaalne keskkond, kus linnad saavad avaldada oma vajadusi, ning andmebaas, kus praktikutel on võimalik moodustada rühmi geograafilise asukoha ja eriala alusel ning osaleda NZC teadmistebaasil põhinevatel üritustel, podcastides, veebiseminaridel, koolitustel ja sertifitseerimistel.

P2P-sotsiaalvõrgustik ja koostöökeskkond on Missiooni portaali keskne moodul, mis võimaldab suhelda kasutajate vahel, sealhulgas linnade, NZC-konsortsiumi ja laiemalt NZC-praktikute kogukonnaga. Pilootlinnad kasutavad seda järgmistel eesmärkidel:

• Kohtumised, võrgustike loomine ja koostöö teiste NetZeroCities linnadega seoses tegevuste, ideede, teadmiste ja uuendustega
• Virtuaalsete mõtestamisistungite jaoks veebipõhise ruumi pakkumine
• Liitumine ja teemakohaste linnarühmade moodustamine
• Koostöö sõpruslinnadega ja sõprussuhete arendamine
• Oma linna tegevuste, ideede, mõtete ja uuenduste jagamine
• Teiste sarnaste linnade korraldatud ürituste või huvipakkuvate sündmuste kohta teabe hankimine ja postitamine
• Linnade konsortsiumide moodustamine välisrahastamisvõimaluste kasutamiseks
• Era- ja kahepoolsete vestluste pidamine

Mooduli sotsiaalvõrgustik-osa pakub kõigile avatud võrgustikku, mis on NZC-kogukonnale avatud arutelu- ja postituste platvormiks. See on ka portaali esmane avaleht pärast sisselogimist, millel on lingid teiste moodulite olulisele sisule, nagu teadmistebaas ja andmete esitamise funktsioon linnapaneelis.

rühmade leheküljed pakuvad ruumi struktureeritumaks ja pidevaks suhtluseks, pakkudes võimalusi dokumentide jagamiseks, veebikoosolekute korraldamiseks ja ühiseks tööks. Kasutajad saavad ise privaatsusseadeid määrata, mistõttu on olemas nii „avatud” kui ka „suletud” funktsioonid, mille puhul kasutajad saavad privaatsusseadeid ise määrata. Grupilehed luuakse nii temaatilise töö jaoks kui ka City Learning Programme’i („twin”) töörühmade jaoks

Leheküljed koosolekud ja üritused pakuvad funktsioone veebiseminaride, mõtestamis-istungite ja õppimis-ürituste jaoks.

Teadmistebaas

NZC/Mission Platformi teadmistebaas sisaldab väga põhjalikku ülevaadet parimate tavade näidetest üle kogu Euroopa linnadest. Teadmistebaasi eesmärk on innustada linnu võtma konkreetseid meetmeid kliimaneutraalsuse saavutamiseks väärtusahelate igas etapis ning hõlmata kõiki linnasüsteeme, et saavutada laiem mõju

See hõlmab järgmist:

• Kõige uuemad lahendused (jaotatud peamiste teemavaldkondade kaupa, kus tuleb võtta meetmeid erinevates valdkondades, kus heiteid tuleb vähendada)
• H2020 projektide lahenduste ülevaade (struktureeritud samal alusel)
• Multimeedia näiteid (kliimameetmete kohta)
• Sotsiaalse innovatsiooni juhtumiuuringud
• Juhtumiuuringud kodanike ja sidusrühmade kaasamise meetodite kohta
• Poliitiliste raamistike andmebaas
• Rahastamisallikate teabevahend

Lisaks teadmistebaasile pakub NZC/Mission Platform linnadele võimalust uurida põhjalikumalt konkreetseid lahendusi, kontseptsioone, takistusi ja kaasnevaid eeliseid linnaekspertide tugiteenistuse kaudu (käesoleva juhendi punkt 3.2).

Süsteemi ümberkujundamine nõuab tugevat poliitilist ja ühiskondlikku mandaati. See toob kaasa ulatuslikke muutusi ebakindlates tingimustes. See toob paratamatult kaasa häireid ja ümberkorraldusi, mis avaldavad mõju inimeste igapäevaelule. Selleks et muutused püsiksid, on oluline võtta kasutusele uued juhtimisvormid, mis rõhutavad koostööd, osalust ja katsetamist.

Selleks et süsteemide ümberkujundamine oleks linnatasandil võimalik, tuleb arendada sügavat arusaama kaasnevatest kasudest ja omavahel seotud väärtustest. Kui kliimamuutustega kaasnevaid positiivseid mõjusid näiteks tervisele, heaolule/elu kvaliteedile, kohalikule majandusele ja haridusele ei tunnustata, on alati raskem tõestada, et see on kulutustele vastav. Kui ei piirduks ainult kvantifitseeritavate ja rahaliselt mõõdetavate kasude tunnustamisega, saaksid linnad julgemalt kujundada positiivset ja terviklikku tulevikuvisiiooni, mis tunnistab osakondadevahelisi mitmekülgseid vastastikuseid sõltuvusi.

NZC pilootlinnade programmi üks põhiprintsiipe on kõigepealt mõista piloottegevuste raames käsitletavaid probleeme, seda nii kasvuhoonegaaside heitkoguste kui ka muutuste teostamist takistavate struktuursete, tehniliste, institutsiooniliste, sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste takistuste seisukohast.

Seetõttu palutakse linnadel NZC pilootlinnade programmi ettepanekus esmalt kindlaks määrata linnasüsteemid, millega nad hakkavad tegelema, nende linnasüsteemidega seotud heitkoguste valdkonnad ning muutusi takistavad praegused tõkked, ning seejärel algatuse kahe aasta jooksul rakendatavad ja millest õppida saadavad potentsiaalsed süsteemsed lahendused või uuendused.

Linnade heitkoguste nulltasemeni jõudmine eeldab märkimisväärset vähendamist ja kompenseerimismeetmeid kõigis linnasüsteemides, nt: energeetika, transport, ehitised, toit, vesi, materjalikasutus, ja sellega seotud heitkoguste valdkondades, nt: võrgust tarnitav energia, tööstus ja tootmine, põllumajandus ja metsandus, jäätmekäitlus jne. Selleks tuleks rakendada ja kasutusele võtta tehnoloogiaid ja innovaatilisi lahendusi.

Kogu linnas on vaja võtta meetmeid, keskendudes järgmistele prioriteetidele (allikas: ELi infokomplekt linnadele, koostatud Linnade missioon poolt):

• Fossiilkütuste põletamisest tulenevate heitkoguste vähendamine kõigis hoonetes ja rajatistes (püsienergia), kuna hooned moodustavad 40% linnade energiatarbimisest. Süsinikuvabade hoonete edendamine, hoonete energiatarbimise vähendamine, hoonestuse energiatõhususe parandamine, elektrifitseerimine ja üleminek taastuvatele energiaallikatele.
• Elektrienergia tarbimisest ning kaugkütte ja -jahutuse kasutamisest tulenevate heitkoguste vähendamine (energia tootmine) säästvama energiatootmise edendamise kaudu: vähese süsinikdioksiidiheitega energia, roheline energia, taastuvate energiaallikate arendamine ja taastuvenergia põhineva elektrienergia kasutamine, et energiavarustus täielikult süsinikuvabaks muuta.
• Vähendada fossiilkütuste põletamisest tulenevaid heitkoguseid kõik sõidukid ja transport võrra, edendades samal ajal keskkonnasõbralikumaid ja ohutumaid liikumisviise, ühistransporti, jalgsi liikumist ja jalgrattasõitu ning kasutades süsinikuvabasid ja alternatiivseid kütuseid.
• Linnapiirides tekkivate jäätmete heitkoguste vähendamine, integreerides ringmajandus-lähenemist, et minimeerida ressursside kasutamist ning jäätmete teket, saastet ja süsinikdioksiidi heitkoguseid
• Heitkoguste vähendamine, mis tulenevad maakasutuse muutustest, sealhulgas põllumajandusest, metsandusest ja muudest maakasutusviisidest, ning mis tekivad nende kaudu. Selles kontekstis on looduspõhised lahendused rakendamine samuti võtmetähtsusega jääkheitkogustega toimetulekuks, näiteks süsinikuneeldajate loomise kaudu.
• Vähendada tööstuses toimuvad keemilised protsessid heitkoguseid, muutes tööstuse keskkonnasõbralikumaks ja jätkusuutlikumaks.

Digitaalne ühenduvus linnades on samuti oluline valdkondadevaheline prioriteet, mille eesmärk on edasist arengut parandada ja toetada
kõik linnakeskkonna protsessid ning nii omavalitsuste kui ka elanike otsustusprotsessid. Digitaalne ühenduvus ja vahendid võivad aidata andmeid koondada ja analüüsida, pakkudes teavet ja ülevaateid, mis toetavad tõhusamat ja jätkusuutlikumat poliitika kujundamist ning linnaplaneerimist. Digiteerimine, digitaalne ühenduvus ja vahendid võivad aidata andmeid koondada ja analüüsida, pakkudes teavet ja ülevaateid, mis toetavad tõhusamat ja jätkusuutlikumat poliitika kujundamist, linnaplaneerimist ja (muu hulgas) linnade energiasüsteemide toimimist. Digiteerimine võib parandada linnade elamiskõlblikkust mitmes valdkonnas (turvalisus, tervishoid, liikuvus jne), näiteks toetades andmetel põhinevaid otsuseid, mis toovad kasu kodanikele ja võivad vähendada energiatarbimist.

Linnade üleminek süsinikdioksiidi heitkoguste nulltasemele on täis struktuursed, tehnilised, institutsioonilised, sotsiaalmajanduslikud ja kultuurilised takistused. Suur osa nende üldistest kasvuhoonegaaside heitkogustest on seotud keeruliste valdkondadega, mis ei kujuta endast ühtset probleemi, vaid pigem omavahel põimunud probleemide võrgustikku. Veelgi halvem on see, et need on sageli omavahel vastuolus. Seetõttu võib ühe linna huvirühma jaoks probleem olla teise jaoks võimalus.

Kui linnad soovivad oma kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamist kiirendada, peavad nad lisaks oma heitkoguste valdkondadele põhjalikult mõistma ka takistusi ja probleemsed valdkonnad, et liikuda üksiklahendustest edasi integreeritumate ja terviklikumate „portfellipõhiste” lähenemisviiside poole, mis suudavad käivitada süsteemse muutuse. See tähendab:

• Praeguste heitkoguste ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas oleva vähendamise teekonna vahelise lõhe mõistmine,
• luua terviklik ülevaade valdkondadevahelistest ja interdistsiplinaarsetest põhiprobleemidest/takistustest, mis takistavad soovitud arengusuuna kujunemist, ning
• takistuste kõrvaldamiseks erinevate võimalike mitme sidusrühma hõlmavate meetmete kogumi ühine väljatöötamine.

Näited ja juhtumiuuringud
Tavalised takistused võivad olla seotud oskuste puudujääkide ja andmesüsteemide puudujääkidega, poliitilise kooskõlastamatuse, problemaatiliste juhtimisstruktuuride, rahaliste stiimulite puudumise või ebasoodsate kultuuriliste ja käitumismustritega – need kõik võivad mõjutada mis tahes linnasüsteeme ja nendega seotud heitkoguste valdkondi, nagu liikuvus, energeetika ja ehitised. Siin on mõned näited / juhtumiuuringud selle kohta, kuidas omavahel seotud takistuste ja probleemsete valdkondade põhjalik mõistmine aitas luua uue tee:

• Energiateenuste ettevõtted (ESCOd) on edukad näited valdkondadevaheliste takistuste ühendamisest üheks lahenduseks, kasutades ära süsteemidevahelise suhtluse alast eriteadmist, et lahendada korraga mitmeid probleeme, sealhulgas energiasäästu projektide kavandamine ja rakendamine, hoonete renoveerimine, energiasääst, energiainfrastruktuuri allhankimine, elektritootmine ja energiavarustus ning riskijuhtimine.
• „Ühtsed teeninduspunktid“ võivad aidata kodu- ja hooneomanikel leida ühest kohast juurdepääsu kogu maja soodsatele renoveerimislahendustele.Seda programmimudelit on rakendatud paljudes Euroopa riikides, nagu on dokumenteeritud Euroopa Komisjoni juhtumiuuringute kogumikus Ühtsed teeninduspunktid hoonete energiarenoveerimiseks. „Ühe akna” süvatehnilise renoveerimise programm on sarnane autokauplusesse sisenemisega, kus valitakse korraga välja automark ja -mudel, funktsioonid ja esteetilised omadused ning rahastamis- ja hoolduskava. Kogu kodu renoveerimisel võimaldab see mudel elanikel ja hoone omanikel kindlaks määrata oma renoveerimisvajadused, leida töövõtjad ja kasutada mitmeid rahastamisallikaid, et tagada kõigi meetmete kättesaadavus abikõlblikele osalejatele madala hinnaga või tasuta. Oma samm-sammulises juhendis Kuidas luua integreeritud kodu energiarenoveerimise ühtne teeninduspunkt, Innovate määratleb ühtse teeninduspunkti 7 põhiteenust: pikaajaline ja taskukohane eluase; kaasamisprotsessid; kohandatud tooted; energiarenoveerimine ja finantsplaan; kommunikatsiooni- ja turundusvahendid; protsessi koordineerimine; ning tulemuste tagamine. Samuti määratlevad nad kolm potentsiaalset teenustaset, alates vahendamisest ja koordineerimisest kuni „kõik hinnas” teenuseni.

Siin on näited / juhtumiuuringud näiteid sellest, kuidas tehniline lahendus võib ebaõnnestuda, kuna takistuste ja probleemide vahelist seost ei mõistetud piisavalt põhjalikult:

• institutsiooniline inertsus ja teesõltuvus: Näiteks võib üleminek nutikale (digitaalsele) elektrivõrgule kaasa tuua negatiivset keskkonnamõju, kuna andmete haldamiseks vajalikud arvutusprotsessid tarbivad energiat. Seetõttu on oluline küsida, kas rohkem heitkoguseid tekitab ebatõhus võrk või andmetel põhinev tõhus võrk, mida toetab suur arvutusvõimsus. Siiani puuduvad selles valdkonnas järelduste tegemist toetavad veenvad uuringud.
• Tarbijate vastuvõtlikkuse/kasutuselevõtu puudumine: Näiteks võivad aktiivse või jagatud liikuvuse valikute kasutuselevõttu takistada kultuurilised tegurid, nagu auto käsitlemine staatussümbolina. Autosid peetakse endiselt väärtuslikuks ja ihaldusväärseks varaks. Sellised arusaamad võivad takistada käitumise muutmist ning pidurdada jalgsi liikumise, jalgrattasõidu või jagatud liikuvuse kasutuselevõttu.
• Turuvalitsejate turuvõim ja poliitiline mõjuvõim: Kapitalile juurdepääs ja selle maksumus: on keskne tegur, mis mõjutab süsteemse innovatsiooni käivitamist. Lisaks investeeringute soodustamisele maksupoliitika või toetuste kaudu on vaja finantsinnovatsioone, et aidata vähendada investeeringuteks kaasatavate vahendite kulusid ning koguda vahendeid turvalisemalt ja kiiremini. Näiteks puidust ehitamine koos ringmajanduse lähenemisviisiga võib drastiliselt vähendada linna Scope 3 heitkoguseid, mis, kuigi need on seni reguleerimata, moodustavad sageli suurima osa heitkogustest, mille eest linn vastutab. Puidust ehitamise turg tuleb aga luua nullist. Linnadel on oma roll asjaomaste osapoolte jaoks ülemineku võimaldamiseks seotud kasutuselevõtu riskide vähendamisel.
• Tehnoloogilised arengusuunad ja lukustumine: Näiteks suunatakse investeeringuid liiga sageli transpordi- ja energeetikasektori traditsioonilisse infrastruktuuri, kuna seal on tehtud suuri pöördumatuid kapitaliinvesteeringuid ning valitseb tehnoloogiline ja institutsiooniline sõltuvus.

Nagu eelmistes peatükkides nägime, on kliimamuutustega toimetulekul linnade ees seisvad probleemid juurdunud mitmetes keerulistes süsteemides, mis koosnevad erinevatest – looduslikest, tehnoloogilistest, sotsiaalsetest, kultuurilistest, suhetega seotud ja institutsionaalsetest – elementidest, mis on omavahel tihedalt põimunud. Enamik kliimameetmete lähenemisviise püüab selle keerukusega toime tulla, jagades probleemi väiksemateks osadeks ja keskendudes igale osale eraldi. See jätab sageli tähelepanuta nii probleemidevahelised seosed kui ka nende põhjused. Seetõttu läheneb NZC pilootlinnade programm linnade kliimaprobleemidele süsteemide innovatsiooni kaudu, et saavutada süsteemide muutust.

Pilootlinnadele pakutakse tuge, et tegeleda probleemvaldkondadega, millel on suurim potentsiaal uute üleminekuteede loomiseks. Nad hakkavad tegelema ühe või mitme heitkoguste valdkonna (nt liikuvus, energiasüsteemid, jne), uurides samal ajal muutuste kombinatoorseid hoobasid (nt andmed ja tehnoloogia, juhtimine ja poliitika, rahandus, kultuur ja osalus ning sotsiaalne innovatsioon) selge eesmärgiga saavutada tuvastamine läbimurdeid ja pöördepunkte. Need terviklikud lähenemisviisid koos seeria kooskõlastatud meetmetega, mis peaaegu kindlasti hõlmavad koostööd mitme sidusrühma vahel, võivad selgelt tekitada kaasnevaid eeliseid ja vallandada mitmeid positiivseid muutuste ahelreaktsioone.

Seda lähenemisviisi nimetatakse „süsteemseks mõtlemiseks“: probleemide mõistmine ja analüüsimine, keskendudes sellele, kuidas süsteemi osad omavahel seonduvad. Selle eesmärk on „süsteemne innovatsioon”: kogu süsteemi ümberkujundamine, millega lahendatakse keerukaid probleeme, mõjutades mitmete muutuste hoobade – nagu suutlikkuse ja võimekuse suurendamine; kultuur, osalus ja sotsiaalne innovatsioon; juhtimine, poliitika ja regulatsioon; rahandus ja ärimudelid; tehnoloogia – vastastikust sõltuvust.

Süsteemne innovatsioon on probleemikeskne, võtab aega ja seda võib vaadelda kui üleminekuperioode. Riikliku poliitika üheks peamiseks ülesandeks on uurida ja määratleda neid üleminekuteid – just selles aitavad pilootprojektid linnadel.

Näide mitmekordsetest muutuste ahelatest on päikeseenergia toetused, mis on toonud kaasa selle tööstusharu kasvu. See omakorda on toonud kaasa päikeseenergia kulude kiire languse ja seega edasise kasvu – tulemuseks on see, et päikeseenergia on nüüd ajaloo odavaim energiavorm (Carbon Brief). Läbimurded võivad viidata ka muutuste ees seisva sügava takistuse ületamisele ja/või avamisele – näiteks linnavalitsuse suhtlemise viisi muutmisele kodanikega, andmete haldamisele või programmide kasu kvantifitseerimisele, ning võivad avada hulgaliselt teisi muutuste võimalusi.

Näited ja juhtumiuuringud

Näited süsteemse innovatsiooni vahenditest ja tavadest

• Väljaandes „Future Stewards“ „10 vahendit süsteemimuutusteks süsinikuvaba maailma suunas“ on esitatud lühikesed selgitused mitmesuguste süsteemimuutuste meetodite kohta ning igaühe kohta on toodud näiteid.
• UNDP on välja töötanud portfellipõhisel lähenemisviisil rajaneva metoodika – nende hiljutises väljaandes „Süsteemimuutus: juhend portfellipõhiste lähenemisviiside kasutuselevõtuks“ kirjeldatakse üksikasjalikult nende kogemusi ja tuuakse näiteid nende tööst.
• Rootsi programm „Viable Cities“ on teinud koostööd 23 omavalitsusega, et juurutada süsteemne lähenemisviis kliimamuutustega kohanemisele, eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus 2030. aastaks. Viable Cities on Rootsi strateegiline innovatsiooniprogramm, mis keskendub üleminekule kliimaneutraalsetele ja jätkusuutlikele linnadele. Programmi missiooniks on kliimaneutraalsed linnad 2030. aastaks, kus kõigil on hea elu planeedi piires. Viable Cities on katalüsaatoriks uutele koostöövormidele linnade, tööstuse, akadeemiliste ringkondade, uurimisinstituutide ja kodanikuühiskonna vahel. Eesmärk on muuta Rootsi linnade toimimist kooskõlas riiklike, keskkonna- ja kliimaeesmärkidega ning rahvusvaheliste kohustustega, mis on seotud ülemaailmsete säästvuse eesmärkidega (Agenda 2030) ja Pariisi kokkuleppega. Programmi ajakava on 2017–2030 ja seda rakendatakse Vinnova, Rootsi Energiaagentuuri ja Formase toetusel, kusjuures vastutav asutus on Rootsi Energiaagentuur.
• OECD mitmed juhtumiuuringud on kättesaadavad nende aruande „Systems Innovation: Synthesis Report, mis hõlmab jätkusuutlikku elamumajandust, renoveerimist, nutikaid linnu, e-liikuvust, rohelist majanduskasvu, pikaajalist hooldust ja klastripoliitikat.
• Vaadates kaugemale Euroopa juhtumitest, leiab ajakirja American Journal of Community Psychology eriväljaandest „Systems Change” hulgaliselt analüüsitud näiteid, mis hõlmavad protsessi institutsionaalse rassismi käsitlemiseks tervishoiusüsteemis; strateegiat asutustevaheliste meeskondade liikmete kasutatavate mentaalsete mudelite väljaselgitamiseks ja muutmiseks; jõupingutusi terviseteadliku kogukonna loomiseks HIV/AIDSist vaevatud Lõuna-Aafrika maapiirkonnas; tegevusuuringuid politseiosakonnaga, et toetada üleminekut kogukonnapolitseitööle, ja muud.
• Ringmajanduse territoriaalse rakendamise süsteemsete lahenduste tutvustamine

Näited süsteemse innovatsiooni lähenemisviisi rakendamata jätmisest

• Klassikaline näide on eluasemeturg. Valitsused sekkuvad sageli pakkumise poolele (nt ehitades sotsiaalkortereid või hõlbustades madalama sissetulekuga rühmade juurdepääsu eraturule üüri reguleerimise kaudu), kuid nad sekkuvad ka nõudluse poolele fiskaal- ja maksupoliitika kaudu, et soodustada kinnisvara omandamist, mis võib viia rent-seeking’uni ja hindade ülesajamiseni. See omakorda võib kaasa tuua täiendavaid pakkumispoolseid sekkumisi, millel on soovimatud tagajärjed ning mis ei lahenda esialgset probleemi (taskukohaste eluasemete puudus), vaid tekitavad uusi probleeme (kinnisvaramullid, linnade laienemine) (OECD, 2015).

Linnal ei ole ühtegi imerohtu, mis tagaks süsinikuneutraalsuse saavutamise. See tähendab, et kliimaneutraalsuse saavutamiseks on vaja mitmeid meetmeid teadlikult kombineerida. Pilootprojektide eesmärk on seega luua ja rakendada meetmete kogumit, mis mõjutab mitmeid muutuste hoobasid – teiste sõnadega, mis mõjutab mitut erinevat, kuid omavahel seotud probleemi elementi korraga, kasutades selleks mitmeid, kuid üksteist täiendavaid meetmeid. Piloottegevused, mis avavad teed heitkoguste vähendamise läbimurdeni, on need, mis käivitavad mitmeid üksteist tugevdavaid dünaamikaid tehnoloogia, juhtimise ja poliitika, rahanduse ja ärimudelite, kultuuri, osaluse, sotsiaalse innovatsiooni ja õiglase ülemineku ning suutlikkuse ja võimekuse arendamise valdkondades, et kiirendada ühe või mitme heitkoguste valdkonna transformatiivset muutust.

NetZeroCities jagab muutuste mõjutegurid järgmistesse kategooriatesse:

• Tehnoloogia: praktiliste probleemide lahendamiseks kasutatavad vahendid, abivahendid või infrastruktuurid, olgu need siis materiaalsed või immateriaalsed. Näited (loetelu ei ole ammendav): sõidukid, nagu jalgrattad või rongid; infotehnoloogia, nagu tarkvara, kiudoptilised kaablid või tehisintellekt; energia tootmise, salvestamise või jaotamise seadmed; paiksed energiasüsteemid, nagu soojuspumbad ja ehitustehnoloogia.
• Juhtimine ja poliitika: protsessid, mille kaudu antakse volitusi, tehakse otsuseid ning lepitakse kokku, rakendatakse ja muudetakse eeskirju, samuti eeskirjad ise seaduste, normide ja määruste kujul.
• Rahandus ja ärimudelid: on vahend, mille kaudu rahastamine toimub, ning viisid, kuidas organisatsioonide jaoks väärtuse loomist mõistetakse ja kirjeldatakse.
• Kultuur, osalus ja sotsiaalne innovatsioon: sotsiaalne käitumine ja normid, sealhulgas need, mis määravad, kuidas inimesed osalevad individuaalselt või rühmana demokraatlikus otsustusprotsessis, ning viisid, kuidas nad kujundavad ja rakendavad lahendusi, et parandada individuaalset ja kollektiivset heaolu ning tagada õiglane üleminek.
• Võimekuse ja suutlikkuse suurendamine: organisatsiooni ressursside (tööjõud, seadmed, rahalised vahendid, inimeste aeg ja energia) ning oskuste, teadmiste, mõtteviiside ja käitumismudelite arendamine, et saavutada mõju.

Näited ja juhtumiuuringud

• Moderniseerimine on üks paljulubavaid valdkondi heitkoguste vähendamiseks, kuid see toob kaasa mitmeid väljakutseid. Tehnoloogia on olemas, kuid endiselt on takistusi selliste ärimudelite väljatöötamisel, mis võtaksid arvesse renoveerimise majanduslikku mitmekordistavat mõju. Koduomanikel puudub sageli motivatsioon renoveerimisprogrammides osalemiseks, laiemate kaasneva kasu kaasamise raskus võib muuta renoveerimise vähem atraktiivseks ning osapoolte koordineerimine ja juhtimismehhanismid, olgu need siis kogukonna visioonid või tulemuslepingud, võivad protsessi takistada. Paljud katsed käsitlevad vaid ühte neist takistustest ja seetõttu suudavad nad harva mõju laiendada. Ühendkuningriigi Green Homes Scheme'i ebaõnnestumine oli hiljutine näide selle lähenemisviisi piiridest. NZC pilootlinnad peavad tegutsema mitme muutuste hoova abil. Renoveerimise puhul tähendaks see eksperimenteerimist rahastamis- ja ärimudelite meetmetega, mis avavad ärimudeli loomise, sealhulgas kaasnevad kasud ja mitmekordistavad mõjud, kombineerituna kultuuri-, osalemis- ja sotsiaalse innovatsiooni sekkumistega, mis töötavad koos koduomanikega, et luua aktsepteerimine ja toetus renoveerimisele linnaosa või linna tasandil.
• Teine näide pärineb OECD 2015. aasta aruandest „Süsteemne innovatsioon“ ning näitab, et vananevad ühiskonnad võivad kaasa tuua tööjõu vähenemise, tervishoiukulude suurenemise ja maksubaasi kahanemise. Lühiajalised meetmed tööjõu rände piiramiseks võivad pikemas perspektiivis veelgi süvendada vananemisest tingitud tööjõu vähenemist. Innovatsioon ja tehnoloogia on selgelt osa lahendusest, kuid need ei ole iseenesest piisavad. Tegelikult peab tehnoloogia käima käsikäes teiste muutuste hoobadega, et lahendada majanduslikke ja sotsiaalseid väljakutseid, ning nende rakendamiseks on vaja täiendavaid uuendusi organisatsioonides ja institutsioonides, samuti tarbijate/kodanike heakskiitu.

Sotsiaalsel innovatsioonil on palju definitsioone, kuid sisuliselt on tegemist innovatsiooni vormiga, mis on sotsiaalne nii oma eesmärkide kui ka vahendite poolest (Murray jt, 2010): see tähendab uute ideede, teenuste ja mudelite väljatöötamist, mis aitavad paremini lahendada sotsiaalseid probleeme (Euroopa Komisjon, 2020). Laias laastus tähendab see, et tegemist on innovatsiooniga, mis on „sotsiaalne” nii oma eesmärkide, protsessi kui ka tulemuste poolest. Seega pakub see linnadele võimalusi:
(1) pakkuda lahendusi kohalikele, rahuldamata sotsiaalsetele vajadustele;
(2) kaasata süsteemi osalised lahenduste ühisesse kavandamisse ja ühisloomesse (ning seeläbi vähendada innovatsiooniga seotud riske);
(3) avaldada pikaajalist positiivset sotsiaalset mõju mitmel tasandil (geograafiline, probleemi ulatus); ning
(4) aidata kaasa – kaasates arendusprotsessi mitmeid osapooli ja arendades suutlikkust – kultuurilistele ja käitumuslikele muutustele, mis toetavad vastupidavate ja paindlike innovatsiooniökosüsteemide arengut, mis suudavad ühendada osapooled ja ressursid ühiste eesmärkide nimel.

Sotsiaalne innovatsioon võib olla NZC-le ja pilootlinnade konkursile strateegiliseks eeliseks järgmistel viisidel: Sotsiaalse innovatsiooni lähenemisviisid võivad aidata linnadel võtta kasutusele erinevaid osalus- ja kaasava arengu mudeleid konkreetsete väljakutsete lahendamiseks (vt City Studio; City Lab Mannheim; projekt „Gendered Innovation”); ning koondada missiooni ümber ökosüsteemi osalised (vt kohalikud energiakogukonnad (missiooni Valencia);

Lisaks võivad need aidata luua soodsat keskkonda innovatsioonile (suutlikkuse suurendamine kaasamise kaudu; võrgustike mobiliseerimine väljakutsetele reageerimiseks) (vt Superblokeid Vitoria-Gasteizis (ja kodanike pakt säästva liikuvuse nimel)) ning toetada olemasolevate süsinikdioksiidiheitmete vähendamise lahenduste laiendamist ja levitamist.

Põhimõttelisemal tasandil võib sotsiaalne innovatsioon aidata kaasa sotsiaalsete tavade muutmisele ning vastupidava ja paindliku innovatsiooniökosüsteemi loomisele suutlikkuse suurendamise ja praktilise õppimise kaudu (vt programm „Viable Cities“; Cloughjordani ökoküla).

Lisaks pakub sotsiaalne innovatsioon pilootlinnade konkursi raames võimalusi territoriaalsete ja linnapoolse tegevusega seotud osapoolte kaasamiseks tegevuskavasse (nt missiooni jaoks lahenduste portfelli kavandamine ja koostamine, olgu see siis olemasolevate lahenduste täiustamine või uute loomine) ning suutlikkuse suurendamiseks uute arengukontseptsioonide ja meetodite/vahendite osas, mis kaasavad osapooled, eriti abisaajad, lahenduste väljatöötamisse ja rakendamisse.

Sooline mõõde: 2020. aastal avaldas Euroopa Komisjon raporti „Sooline innovatsioon 2”, mis käsitleb seda, kuidas kaasav analüüs aitab kaasa teadusuuringutele ja innovatsioonile. Väljaanne sisaldab sooga, soolise identiteediga ja intersektsionaalse analüüsiga seotud mõistete ja meetodite määratlusi ning pakub interdistsiplinaarseid juhtumiuuringuid, mis näitavad, kuidas integreerida soolist mõõdet erinevatesse teadusuuringute ja innovatsiooni valdkondadesse, sealhulgas kliimamuutuste ja linnaplaneerimise valdkonda. Euroopa Komisjoni kaasrahastatud projekt „Gendered Innovation” töötas välja ka kontrollnimekirjad, et toetada kaasavat inseneriteadust, linnaplaneerimist ja -disaini ning meetodeid innovatsiooniprotsesside kujundamiseks.

Näited ja juhtumiuuringud

• City Lab Bristol
• Nappi Naapuri
• Real Junk Food Berlin
• Pariis 15 minutit (Klõpsake siia, et näha kontseptkaarti)
• Cloughjordani ökoküla
• Bologna kodanikulepingud (Klõpsake siia, et saada lisateavet osalusbudžeti kohta.)
• City Studio
• City Lab Mannheim
• Kohalikud energiakogukonnad (Missions Valencia)
• Superplokid Vitoria-Gasteizis (ja kodanike pakt jätkusuutliku liikuvuse nimel)
• Programm „Elujõulised linnad“
• Soolise võrdõiguslikkuse ja innovatsiooni projekt

Ressursid ja/või tulevased platvormi ressursid/teenused, millele linnad peaksid tähelepanu pöörama

• NZC sotsiaalse innovatsiooni lühilugemised
• NZC sotsiaalse innovatsiooni video
• NZC teadmistebaas
• Sotsiaalse innovatsiooni õppematerjalid (MOOC)
• Siscode Learning Hub

Kliimamuutus on keeruline ja raskesti lahendatav probleem, mis ulatub kaugemale poliitilistest tsüklitest ja riigipiiridest ning kulgeb pika aja jooksul. Kliimakriis on ühtaegu nii meie demokraatiate vastupidavuse proovikivi kui ka võimalus, et neid märkimisväärsete väljakutsete keskel uuendada, vastavalt meie praegustele vajadustele ja tehnoloogilistele võimekustele. Ees seisvate väljakutsete ulatusele vastavate tõhusate lahenduste leidmine eeldab suuremat demokraatlikkust, koostööd ja kollektiivset tegutsemist ning nõuab enamat kui pelgalt tehnoloogilist arengut, et luua ühiselt lahendusi, millel on käegakatsutav mõju inimeste igapäevaelule ja mis ei jäta kedagi kõrvale.

Kliimakriis nõuab ühiskonnas ja meie linnades süsteemitasandi ümberkujundamist. See eeldab, et ümberkujundamisprotsessis osaleksid mitte ainult kohalikud linnavalitsused, vaid ka laiem ökosüsteem, kuhu kuuluvad linnaelanikud, ettevõtted, innovatsioonivaldkonna osalised (nagu ülikoolid ja muud teadus-, arendus- ja innovatsiooniorganisatsioonid), valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikuühiskond.

Järgmised jaotised peatükis „Teovõime“ on oma olemuselt kõik sama teema erinevad variandid: kriitilise massi saavutamine kaasamise ja koostöö kaudu, et edendada sisukaid ja püsivaid muutusi.

Koostöö linnavalitsuse siseselt on ülioluline. Kliimamuutus puudutab kõiki valdkondi: elamumajandust, transporti, tervishoidu, haridust, linnaplaneerimist, energeetikat ja majandust. Kui kliimamuutust peetakse peamiselt keskkonnaosakonna ülesandeks, on selle elluviimisel sageli raskusi. Edu saavutamiseks on otsustava tähtsusega tugevate horisontaalsete meeskondade loomine, millel on võime kujundada poliitikat ja kasutada eelarvevahendeid valdkondadeüleselt.

Koostöö ei peaks aga piirduma vaid omavalitsuse seintega – ka teistel peab olema võimalus osaleda. Paljud teised osapooled, nagu haiglad, ülikoolid, koolid, eraettevõtted (nii suured kontsernid kui ka VKEd) ja kodanikuühiskond, saavad missiooni toetada, muutes oma poliitikat ja rahaliste vahendite kasutamist. Organisatsioonidevaheliste meeskondade loomine, kes ühiselt missiooni eest hoolitsevad, võimaldab linnavalitsusel oma tööd kiirendada. Samuti on oluline vaadata nii üles kui ka väljapoole – luua sidemeid piirkondlike ja riiklike valitsustega, et luua tugevad mitmetasandilised valitsemispartnerlused.

Lõpuks peavad linnad töötama eksperimentaalsel ja iteratiivsel viisil. Nende ees seisvad probleemid on keerukad ja piirideta. Püüded neid lahendada toovad paratamatult kaasa süsteemisisesed reaktsioonid. Tavalise „analüüsi, planeeri, vii ellu” lähenemisviisi kasutamine kätkeb endas ohtu, et linnad investeerivad aega ja raha lahendustesse, mis reaalsetes tingimustes ei ole teostatavad. Refleksiivse lähenemisviisi „planeeri, testi, korda” kasutamine aitab aga luua usaldust valitud suuna vastu ning võimaldab teistel kujundada tööd selle arengu käigus. Seetõttu on õppimise kiirendamine muutunud ülemineku nii oluliseks mootoriks (näiteks Viable Cities’i lähenemisviisis). Kui neid veel ei ole, peavad linnad looma protsessid, mille abil saadakse väikestest katsetustest kiireid õppetunde ja kasutatakse neid poliitika kujundamisel.

Kokkuvõte: Küsimused, mida endalt küsida – juhtimine ja osaluslikud lähenemisviisid

• Kui avatud olete kohaliku omavalitsuse juhtimise lähenemisviiside muutmisele?
• Kellele peaksite selle lähenemisviisi või protsessi avama?
• Kuidas see kaasamine toimub? Millised ametlikud ja/või mitteametlikud struktuurid toetavad seda kaasamist?
• Milliseid ressursse, struktuure, protsesse jne on vaja, et seda edukalt teostada?
• Kas teil on varasemaid kogemusi selliste lähenemisviiside / protsessidega?

Iga pilootlinn moodustab oma muutuste koalitsiooni vastavalt läbiviidavate piloottegevuste iseloomule, kaasates olulised sidusrühmad, mõjutatud kogukonnad ja kodanikerühmad, ökosüsteemi peamised osalised ning rakenduspartnerid. Analüüsides väljakutset, millega linn on otsustanud tegeleda, saavad linnad kasutada süsteemide kaardistamist, et tuvastada osalejad, linnateenused ja protsessid (st väärtusahelad), määratleda, keda linn peab kaasama, ning luua muutuste koalitsioon. Näited ja juhtumiuuringud
Maailmas tegutsevad organisatsioonid, kes loovad kliimaprobleemide lahendamiseks koostöömudeleid ja koalitsioone linnavalitsuste, kohalike ettevõtete, innovatsiooniökosüsteemide ja kodanike vahel.

Siin on mõned näited:

• Leuven 2030
• Valencia Mission
• Glasgow' piirkond (Glasgow Green Deal)
• Kliimalabor Viinis
• Boston Green Ribbon Foundation
• San Francisco kliimamuutuste ärinõukogu
• C40 linnade ärikliima liit
• Vancouveri rohelise majanduse mudel
• Helsinki Smart & Clean Foundation

Paljud linnad on kaasatud suure hulga sidusrühmi, et koostada tegevuskava jätkusuutlikuma tuleviku suunas; näiteks Londoni ringmajanduse tegevuskava

Demokraatlik otsustusprotsess ja kodanike kaasatus on otsustava tähtsusega, et saavutada 2030. aastaks kliimaneutraalsus kõige ambitsioonikamates linnades ning 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa. Seetõttu on oluline, et linnad kaasaksid kodanikke ja linnade sidusrühmi mõtestatud ja kaasavasse osalusse, et aidata kaasa selle eesmärgi saavutamisele. Eesmärk on innustada ja inspireerida linnu ümber mõtlema kodanike kaasatuse rolli oma teel kliimaneutraalsuse poole. Linnade üleminekuks kliimaneutraalsusele on vaja koondada mitmekesised ja mõnikord vastandlikud seisukohad, teadmised ja tavad, et saavutada sügavam arusaam linnasüsteemidest ning tugineda linnade olemasolevatele eelistele. Demokraatliku elujõu suurendamine, kaasav osalemine linnavalitsuse protsessides ning sektoritevaheline suhtlus ja koostöö võivad viia parema otsuste tegemise, vastutuse ja kaasneva kasu saavutamiseni. See võib nõuda investeeringuid selle toetamiseks vajalikesse tingimustesse, oskustesse ja institutsioonidesse. Paljude linnade sekkumiste ja poliitikate tõhusus sõltub kodanike ja kogukondade reaktsioonist. Kui kodanikud ja teised linnapoliitika sidusrühmad tunnevad, et neid ei ole piisavalt kaasatud, või tunnevad end võimetuna mõjutama otsuseid, mis puudutavad nende elu, võivad nad kaotada motivatsiooni ja loobuda igasugusest sekkumises osalemisest. Seevastu kui kodanikud on otsuste tegemisse ja rakendamisse aktiivselt kaasatud, muutub nii nende suhtumine nendesse protsessidesse – mis võib viia suurema legitiimsuseni – kui ka nende suhe linnaga. Selline lähenemisviis võidab tõenäolisemalt inimeste südamed ja mõtted ning soodustab vajalikku käitumismuutust kogu süsteemi ulatuses, sest protsessid ja nende tulemused on ühiselt loodud ning neile usaldatakse. See loob tugevad, elujõulised ja tervemad kogukonnad, mis suudavad väljakutsetega otseselt toime tulla.

NZC pilootlinnade programmi rakendamine on hea võimalus kaasata kodanikke ja linnade sidusrühmi, katsetada ja õppida nende lähenemisviisidest ning uutest demokraatlikest uuendustest, samuti parandada ja tugevdada osaluskultuuri linnas. Püsiv muutus nõuab demokraatlikke lähenemisviise, mis on inimkeskseid, pühendunud kogukonna ja kliimamuutustega kohanemisvõimele ning vastavad kohalikule kontekstile. Kogukonna hääled ja teadmised, mis on ühendatud koostööga, mis tuleneb mitte ainult ülevalt alla, vaid ka alt üles, peavad olema valitsuste ja kodanikuühiskonna tegevuse aluseks. Vajaduse korral tuleks edendada kaasavaid lähenemisviise, võttes arvesse sotsiaalsete kategooriate – nagu etniline päritolu, vanus või puue – ristumisi ja soolise mõõtme olulisust.
Siin on mõned näited:

• Lisboa Participa | Roheline osalus-eelarvestamine Lissabonis
  Osalusega eelarvestamine (PB) annab kogukondadele võimaluse teha otsuseid linna eelarve ja kulutuste kohta. PB-d saab kombineerida
  arutelu selleks, et tagada
  tugev ja kaasav protsess. See töötati välja Ladina-Ameerikas eesmärgiga anda kogukondadele suurem mõjuvõim ja kontroll valitsuse kulutuste üle. Osalus-eelarvestamist on rakendatud kogu maailmas. Lissabonis algatas selle linnavolikogu ja see on toimunud juba mitu aastat. Osalus-eelarvestamise eelised hõlmavad kogukonna ühtekuuluvuse tugevdamist ja usalduse suurenemist linnavalitsuse vastu, kuna kogukond omab kulutuste üle otsustusõigust. Siiski ei ole osalus-eelarvestamine eriti sobiv pikaajaliste või keeruliste küsimuste lahendamiseks, kuna see keskendub pigem lühiajalistele projektidele. Viimastel aastatel on mõningaid osalus-eelarvestamise protsesse kritiseeritud selle eest, et
  kaotasid silmist võimestamise eesmärgi. Lisaks sellele,
  Linnatasandi eelarvepuudujääki võib piirata riiklikul tasandil rakendatav eelarvekontroll.
  https://op.lisboapartici
• Šotimaa visioon | Kuidas soovitused võivad kujundada meie tulevikku | Šotimaa kliimakogu Osana Šotimaa kliimakogust tehti osalejate tulevikunägemused elavaks lugude jutustamise ja narratiivide loomise kaudu. Eesmärk oli muuta kodanike kogule esitatud soovituste eelnõud laiemale üldsusele arusaadavaks ning illustreerida pikaajalisi poliitilisi lahendusi ja nende mõju inimeste elule. Šotimaa visioon | Kuidas soovitused võivad kujundada meie tulevikku | Šotimaa kliimakogu
• Kogukonnapõhine tehnoloogia hindamine | Võitlus tehnokraatia ja algokraatia vastu
  Osaluslikud lähenemisviisid tehnoloogia hindamisele toetuvad protsessis nende inimeste tegelikele kogemustele, keda tehnoloogia kõige enam mõjutab, ning toimivad sümbiootiliselt koos ekspertide ja sidusrühmadega, kes tavaliselt tehnoloogia hindamist domineerivad. Selline lähenemisviis tunnistab, et eksperdid üksi ei suuda keerukaid tehnoloogilisi küsimusi lahendada ning et kodanikud ja kogukonnad annavad olulise panuse ekspertide domineeritud lähenemisviiside demokratiseerimisse.
  Taani Tehnoloogianõukogu oli selle lähenemisviisi teerajaja juba 1960. aastatel. Osaluslikud lähenemisviisid tehnoloogia hindamisele toetavad uute tehnoloogiate pikaajalist elujõulisust, tagades, et
  nende mõju hinnatakse terviklikult ja demokraatlikult ning enne uute ja mõjukate tehnoloogiate kasutuselevõttu toimub piisav avalik arutelu. Praegu aga,
  tehnoloogia hindamisi domineerivad eksperdid ja tööstuse huvigrupid.
  EXP8 | Võitlus algokraatia vastu: vajadus uute osaluslikke lähenemisviiside järele tehnoloogia hindamisel.

Juhtimine ja osaluslikud lähenemisviisid
Mõned head juhtumiuuringud teemal „kogukonnad ja kliimamuutus“ leiab siit

Ressursid ja/või tulevased platvormi ressursid/teenused, millele linnad peaksid tähelepanu pöörama

• NZC kodanikud ja linna huvirühmad Kiirülevaade
• NZC kodanike ja linnakeskkonna sidusrühmade video
• Meetodite ökosüsteem ning kodanike ja linnapoliitika osapoolte kaasamise ja demokraatlike uuenduste juhtumiuuringud
• Tegevuspõhine õppeprogramm
• Kodanikuühiskonna keskkonna kaardistamise tööriist
• Järjepidev teekond linna „kaasamisel“

Missioonilinnadel on märkimisväärne kapitalivajadus nii ümberkujundamisprotsesside rahastamiseks kui ka projektide elluviimiseks, kasutades selleks nii riiklikke kui ka erasektori vahendeid. Nende edu sõltub selliste vahendite leidmisest ja kindlustamisest. Vajaduste hulka kuulub piisav rahastamine kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalike projektide ja portfellide arendamiseks, samuti avaliku ja erasektori kapitali kaasamine ning nende projektide rahastamine vastavalt nende vajadustele. Tõenäoliselt on vaja mitmesuguseid ressursse, olgu siis avaliku sektori kaasrahastamine, erasektori rahastamine, avaliku ja erasektori eelarvete ümbersuunamine, filantroopiline rahastamine või rahastamine kohalike vastutavate osapoolte (nt kommunaalteenuste osutajate) poolt.

Missioonilinnad koostab „investeerimiskavasid“ osana Linnale suunatud kliimaleping (CCC) protsessist. Märgime, et selle ulatus hõlmab mitte ainult investeerimistegevust, vaid kogu kapitali spektrit – rahastamist, avaliku ja erasektori kapitali projektide rahastamiseks

Need plaanid põhinevad raamistikul, mis koosneb mitmest osast:

• Hinnata kliimaneutraalsusele üleminekuks 2030. aastaks vajalikku kogukapitali;
• Hinnata ja rahuldada võtmeosalejate, nagu linna- ja piirkondliku omavalitsuse juhid ja töötajad, peamised sidusrühmad, kapitaliinstitutsioonid ja kodanikud, suutlikkuse ja võimekuse vajadusi;
• Mõista, millised meetmed nõuavad milliseid kapitalivorme ja rahastamismehhanisme;
• Luua soodne keskkond ulatuslikuks kapitali moodustamiseks ja kasutamiseks, mis hõlmab andmete läbivaatamist ja vajaduste hindamist, kliimapoliitikat ja sellega seotud poliitikaid (linn, piirkond, riik), sobivate ja vajalike kapitalistruktuuride kaalumist ning kapitali- ja finantsriskide analüüsi koos riskide maandamise strateegiatega;
• Luua kapitali ja rahanduse juhtimise ning mõju jälgimise jaoks tugevad mehhanismid, mis on kooskõlas missiooni laiemate mõju raamistikuga, et tagada kõigi osapoolte läbipaistvus ja vastutus ning vältida „rohelise pesu“ ohtu.

„Missioonilinnad“ investeerimiskava sisaldab kapitalivajaduste jaotust vastavalt mõju teedele, mille kaudu saavutada kliimaneutraalsus. Selles kirjeldatakse mitmeid riske, mis võivad mõjutada rahaliste vahendite eraldamist vajalike süsinikdioksiidiheitmete vähendamise meetmete toetuseks, ning aidatakse kindlaks määrata soodustavaid meetmeid ja nõudeid, mis toetavad erinevatest allikatest pärineva kapitali liikumist. Need meetmed hõlmavad poliitilisi muudatusi ulatuslike meetmete võimaldamiseks, tõhusate institutsiooniliste korralduste väljatöötamist, nagu näiteks spetsiaalsed linnafondid, ning meetmeid riskide piiramiseks ja juhtimiseks kõigi avaliku ja erakapitali allikate puhul. Eelkõige pakub pilootlinnade programm linnadele tuge järgmistes valdkondades:

• Poliitika kooskõla tagamine kapitali tõhusaks kaasamiseks
• Vajalike kapitalistruktuuride kindlaksmääramine ja rakendamine linna (või piirkondlikul/riiklikul) tasandil, et koondada erinevaid kapitaliallikaid rahastamiseks ja finantseerimiseks
• Arendada linnade suutlikkust kasutada kapitali tõhusalt erinevate vajaduste rahuldamiseks

Järelevalve, hindamine ja õppimine (MEL) NZC pilootlinnades on omavahel seotud tegevused, mis toetavad kliimaneutraalsuse suunas tehtud edusammude mõõtmist vastavate piloottegevuste kaudu ning loovad pilootlinnade vahel sünergiat, tuginedes ühisele õppimisele mõjude osas. Seire on seotud kvantitatiivsete näitajate väljatöötamise ja rakendamisega, et jälgida ja analüüsida linnade edusamme otseste mõjude (nagu kasvuhoonegaaside netoheitmed) ja kaudsete mõjude (kaasnevad kasud) saavutamisel, samuti andmekogumisvahendite ja infrastruktuuri loomise, haldamise ja hooldamisega. Hindamine tähendab seireandmete analüüsimist ja hindamist seatud eesmärkide, sihtmärkide ja võrdlusaluste alusel, et määrata kindlaks, mil määral on saavutatud olulised vahe-eesmärgid, vahetulemused ja lõppmõjud. Õppimine tähendab struktureeritud ja pidevat hindamis- ja sünteesiprotsessi, et luua reaalajas teadmisi, mis aitavad linnadel mõista, millised lahendused toimivad, millistes kontekstides, kelle jaoks ja miks. Sellega loovad need tegevused tõendeid ja teadmisi, mis võimaldavad refleksiivset juhtimist ning tegevuskava parandamist ja täiustamist. Lõpuks on MEL oluline piloottegevuste skaleeritavuse ja ülekantavuse tagamiseks mitmes kliimaneutraalsuse valdkonnas ja linnakontekstis NZC raames.

Linnadele on keeruline tagada, et NZC pilootprojektide mitmemõõtmelised ja süsteemsed mõjud oleksid ette nähtud juba varases etapis ning et hilisemate meetmete käigus saadud kogemusi pidevalt kogutaks, mõõdetaks ja kasutataks MEL protsessides. See ülesanne muutub veelgi keerulisemaks, kui kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikud muutused toimuvad eeldatavasti mittelineaarsete ja keeruliste teede kaudu. Selle probleemi lahendamiseks aitab linnade arusaama ja selguse suurendamine oodatavate „mõju teede” kohta kui arenevast protsessist linnadel oma MEL-protsesse tõhusalt rakendada nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete näitajate abil.

Pilootlinnu toetatakse selleks, et nad suudaksid oma mõju teekondi selgelt sõnastada oma mõjuloogika või muutuste teooria (TOC) kaudu, et tuua esile põhilised mehhanismid, mille kaudu positiivne mõju aja jooksul tekib. Need mõju loogikad ja muutuste narratiivid seovad pilootlinnade kavandatud tegevused lühi- ja keskpikaajaliste muutustega, mida on võimalik jälgida/mõõta ja mis on eelkäijateks hilisematele pikaajalistele mõjudele, mis muudavad linnasüsteeme süsteeme.

Näited ja juhtumiuuringud

• GPC: Ülemaailmne protokoll kogukonna tasandi kasvuhoonegaaside heitkoguste (GPC) kohta nõuab linnadelt kasvuhoonegaaside heitkoguste põhjaliku inventuuri mõõtmist ja avalikustamist, kasutades selleks kahte erinevat, kuid teineteist täiendavat lähenemisviisi. Üks neist hõlmab nii tootmis- kui ka tarbimistegevusest tulenevaid heitkoguseid, mis tekivad linna piires, sealhulgas ka mõningaid linna piiridest väljaspool vabanevaid heitkoguseid. Teine liigitab kõik heitkogused „ulatusse”, sõltuvalt sellest, kus need füüsiliselt tekivad. See lähenemisviis nõuab mitme linna inventuuride koondamiseks linna piires füüsiliselt tekkinud heitkoguste eraldi arvestamist, et vältida topeltarvestamist. Reguleerimisalade raamistik aitab eristada linna piires füüsiliselt tekkivaid heitkoguseid (reguleerimisala 1) nendest, mis tekivad väljaspool linna (reguleerimisala 3), ning võrkudest tarnitava elektri, auru ja/või kütte/jahutuse kasutamisest tulenevaid heitkoguseid, mis võivad ületada linna piire või mitte (reguleerimisala 2).
• Linnapeade pakti raamistik: See metoodiline lähenemisviis kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise aruandlusele (sh kohalik kasvuhoonegaaside arvestus) on oma olemuselt terviklik. Kliimamuutuste leevendamise osas aitab see lähenemisviis kohalikel omavalitsustel pöörduda kõigi oma territooriumil asuvate erinevate tarbijate poole. Metoodika integreeritud ja kaasava kliima- ja säästva energia planeerimise kohta, milles kohalikud sidusrühmad mängivad aktiivset rolli.
• Õppimine/mõtestamine meetodid: EIT Climate-KICi rahastatud algatuste, nagu MOTION-projekt ja Deep Demonstrations, raames on välja töötatud ja kasutusele võetud uuenduslikud MEL-protsessid, mis on võimaldanud ELi linnades rakendada reaalajas toimuvaid õppimis- ja mõtestamisprotsesse ning loonud mitmesugustes valdkondades kiireid hindamistsükleid, keskendudes selgesõnaliselt süsteemsele ümberkujundamisele

Ressursid ja/või tulevased platvormi ressursid/teenused, millele linnad peaksid tähelepanu pöörama

• NZC Järelevalve, hindamine ja õppimine (MEL) Raamistik tugineb linnade poolt esile toodud MEL-vajadustele, CCC raamtingimustele, JRC soovitustele ning missiooni rakendamise laiematele järelevalvevajadustele. Tuginedes olemasolevate metoodikate, kättesaadavate vahendite ja raamistike põhjalikule kogule, mida linnad praegu praktikas kasutavad, töötatakse MEL-raamistiku raames välja olulised näitajate kogumid, mõõtmise ja aruandluse protsessid NZC rakendamise hindamiseks ning laiemalt missiooni tulemuslikkuse hindamiseks (vt allpool olevat joonist raamistiku põhikomponentidega).

• NZC TOC ja TOC-alased materjalid (Canvas, tööriistakomplekt) toetab MEL-tegevuste ulatuse kindlaksmääramist oodatavate tulemuste/mõjude (nii otseste kui ka kaasnevad kasud) „valikmenüü“ abil, et kriitiliselt hinnata nende heitkoguste valdkondade ja mõjutusvahendite portfelli peamiste väljundite põhjendatust. Linnad saaksid hinnata, kuidas piloottegevused aitavad kaasa kavandatud tulemustele, ning toetuda olemasolevatele tõenditele mõõdikute ja näitajate kogumite vormis. See samm aitab ka valida, mida mõõta kavandatud muutuste põhjal, määrata kindlaks õiged tõendid ning hinnata tõendite puudujääke ja seda, kuidas neid puudujääke võiks potentsiaalselt kõrvaldada NZC MEL-raamistiku kaudu (vt joonis allpool).

• MELi funktsioonid portaalis: MEL-raamistik aitab pilootlinnadel ka kvantifitseerida rakendamisest tulenevaid otseseid ja kaasnevaid kasu, samuti vahetulemusi ja pikaajalisi mõjusid. Lisaks integreeritakse need hindamisandmed NZC-portaali, et visualiseerida linnaülest ja sektoripõhist edasiminekut, koondada andmeid ja võrrelda neid linnade heitkoguste vähendamise potentsiaaliga, samuti luua liides, mille abil määratleda aruandluskorra edusammude jälgimiseks.

Otsesed mõjud ja kaudsed mõjud (kaasnevad kasud ja „ei tekita olulist kahju“ põhimõtted):
NZC pilootlinnade puhul tähendavad kaasnevad kasud kliimamuutuste leevendamise või nendega kohanemise meetmete täiendavaid mõjusid või positiivseid kõrvalmõjusid, mis on nende lahutamatuks osaks. Neid mõjusid võib pilootprojektide rakendamise kaudu oodata lühi-, keskmise või pikaajalises perspektiivis, sõltuvalt sihtheitevaldkondadest ja linnade poolt kavandatud lahenduste portfellist. Näiteks on teada, et madala süsinikdioksiidiheitega ja aktiivse liikuvuse lahendused avaldavad positiivset mõju rahvatervisele ja heaolule. Samal ajal võivad mõned kliimameetmed kaasa tuua ka negatiivseid tagajärgi või kompromisse, mida tuleks vältida. Näiteks võib biomassiallikatest toodetava energia või soojuse koguse suurenemine avaldada negatiivset mõju kohalikule õhukvaliteedile ja piirkondlikule bioloogilisele mitmekesisusele. Sellised meetmete negatiivsed mõjud teistele sektoritele on ELi taksonoomiamääruses (artikkel 17) sätestatud põhimõttena „ei tohi tekitada olulist kahju” (Do No Significant Harm, DNSH) ning neid kohaldatakse keskkonnaeesmärkide ja vastavate tegevuste suhtes. Neid põhimõtteid järgitakse ka NZC tehnoloogiliste lahenduste/teenuste taksonoomias ning vastavates teadmiste andmebaasides ja teabelehtedes, mis on kättesaadavad NZC portaalis. Kaasnevaid kasu võiks liigitada ka otsesteks ja kaudseteks, sõltuvalt sellest, kui tihedalt need seonduvad sekkumise tulemusega. Näiteks on taastuvenergia kasutamise kaudu saavutatud õhukvaliteedi paranemine (lämmastikoksiidi ja tahkete osakeste kontsentratsiooni vähenemine) otsene kaasnev kasu, samas kui sellega seotud haigestumuse ja suremuse vähenemine on õhukvaliteedi paranemisest tulenevad kaudsed kaasnevad kasud. Seetõttu aitab selge ja terviklik arusaam potentsiaalsetest kaasnevatest kasudest ja nende omavahelistest seostest linnadel kindlaks teha oma konkreetsete tegevuste laiaulatuslikke kaudseid mõjusid ja kompromisse. Lisaks on oluline mõelda eelnevalt läbi, milliseid andmeid on vaja kaasnevate kasude/mõjude hindamiseks, ning lisada kavandatavatesse piloottegevustesse andmete kogumise lähenemisviis seire, hindamise ja õppimise (MEL) jaoks.

Järgmises osas esitatakse pilootlinnadele nende projektiportfellide väljatöötamisel arvesse võtmiseks põhjalik (kuid mitte ammendav) „valik” kaasnevaid eeliseid ja nende temaatiline liigitus
Erinevate temaatiliste meetmete puhul on alustatud potentsiaalsete mõjude, kaasneva kasu, sünergiate ja riskide kaardistamist, hõlmates kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist/vastupidavust, keskkonda (vesi, maa ja ökosüsteemid), toiduainetega varustamist ja tootmist, sotsiaalmajanduslikku ja tervishoiualast kaasnevat kasu ning valdkondadevahelise integratsiooni tagamist. Tunnistame, et need seosed on siiski keerulised nii kontseptuaalse mõistmise kui ka praktiliste ja rakendamisega seotud kontekstuaalsete kaalutluste seisukohalt. Neid vastastikuseid sõltuvusi analüüsitakse hiljem põhjalikumalt ja esitatakse tulevastes NZC tulemustes, nagu NZC mõju loogika (muutuste teooria), MEL ressursid, heite andmete aruandlusmehhanismid, tehnoloogiliste lahenduste ja kasutuselevõtu takistuste analüüs ning muud asjakohased projekti tööpaketid. Allpool olev tabel annab ülevaate laiaulatuslikest otsestest ja kaudsetest kaasnevatest kasudest ning nende liigitamisest, mida NZC-s peetakse lähtepunktiks teenuste ja lahenduste kavandamisel ning MEL-tegevustes.

	Mõjud (sh kaasnevad kasud) ja mõju kategooriad
Otsesed mõjud	Kliimaneutraalsus
	Kliimamuutuste leevendamine Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine Energiatõhususe suurendamine või renoveerimise määr (sh kaugküte) Energiavajaduse, -vajaduste või -tarbimise vähenemine Parem juurdepääs puhtale, stabiilsele ja taskukohasele energiale Energiavaesuse vähendamine Suurem üleminek ühistranspordile, jalgsi liikumisele ja jalgrattasõidule Isiklikke sõidukeid kasutavate inimeste osakaalu vähenemine Madala süsinikdioksiidiheitega sõidukite (elektriautod, elektrijalgrattad, vesinikkütusega sõidukid jne) kasutuselevõtu suurenemine erasõidukite, kaubaveo ja ühistranspordi valdkonnas
	Kliimamuutustega kohanemine Süsiniku sidumise suurendamine (nt looduslähedaste lahenduste kaudu) Linnainfrastruktuuri suurem stabiilsus Loodus- ja kliimakatastroofide või -ohtude vähenenud risk Suurem valmisolek kliimamõjude ebakindluseks
Kaudsed mõjud	Rahvatervis ja keskkonnamõjud Parem õhukvaliteet Vähem müra Liiklusohutuse parandamine Vähendatud soojussaarte efekt Parem füüsiline ja vaimne heaolu Elukeskkonna atraktiivsuse ja esteetilisuse parandamine (kooskõlas ELi uute Bauhausi eesmärkidega) Suurem füüsiline aktiivsus ja aktiivne eluviis Õiglane ja taskukohane juurdepääs eluasemele
	Sotsiaalne kaasatus, demokraatia ja kultuuriline mõju Kodanike ja kogukondade osaluse ning osalemiseks ja kaasatuseks vajalike sotsiaalsete võimete tugevdamine Suurem sotsiaalne õiglus Sotsiaalse ühtekuuluvuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsuse edendamine demokraatlike institutsioonide paremat toimimist Suurem teadlikkus sotsiaalsetest probleemidest Parem juurdepääs töökohtadele ja oskuste arendamise võimalustele Parem juurdepääs teabele, teadlikkuse tõstmine ja käitumise muutmine
	Mõju majandusarengule Suuremad investeeringud teadus- ja innovatsioonitegevusse Tulevased hooldus- ja kapitalikulude vähenemine Kvalifitseeritud töökohtade arvu ja tööhõive määra suurenemine Majanduse suurem õitseng (töökohtade kvaliteet, jätkusuutlikud tarneahelad jne) Looduskapitali suurem majanduslik tulu Tehnoloogia valmiduse ja kasutuselevõtu kiiruse suurenemine Kohalik majandustegevus ja ülemaailmne ühenduvus Kohaliku ettevõtluse ning kohalike ettevõtete ja ettevõtmiste arvu suurenemine Kohalike ettevõtete ja idufirmade nähtavuse suurendamine ning teadmiste ja tehnoloogia siire Uute majandusmudelite, nagu lähedusmajandus ja jagamismajandus, integreerimine
	Ressursitõhususe mõjud Jäätmekäitluse parandamine ja tõhususe suurendamine Materjalitsüklite ja ringmajanduse laialdasem kasutuselevõtt Veekvaliteedi paranemine Veemajanduse protsessi täiustamine ja rakendamine Jätkusuutlikud ja vastupidavad toiduainete tootmis- ja tarneketid Toidujäätmete vähenemine Kohapeal kasvatatud toiduainete tootmise ja tarbimise suurenemine Paremad maakasutuspraktikad (seoses bioloogilise mitmekesisusega)
	Mõju bioloogilisele mitmekesisusele Linnametsanduse laiendamine, istanduste rajamine ja taimede tervise parandamine Vähendatud kahjulik ökoloogiline jalajälg Mitmekesistunud mitteinvasiivsete liikide ja tolmeldajate arv Mulla tervise parandamine Haiguspuhangu/pandemia tekkimise riski vähenemine Suurenenud keskkonnateadlikkus Elupaikade ökoloogilise ühendatuse parandamine Looduse taastamise tõhustamine

Ressursid ja/või tulevased platvormi ressursid/teenused, millele linnad peaksid tähelepanu pöörama

• NZC Impact Logic on oluline vahend, mis näitab oodatavate otseste ja kaasnevate kasude seoseid linnade pilootprojektide Impact Pathways raames kaardistatud vahetulemustega.
• Selle teema raames linnadele pakutavad materjalid hõlmavad loetelu/valikuvõimalusi kaasnevatest kasudest, mida tuleks käsitleda lühi-, keskmise ja pikaajaliste tulemustena, mida pilootprojektide raames loodetakse saavutada ja mõõta. See loetelu tugineb praegustele töödele ja materjalidele, mida arendatakse välja MEL-raamistiku ja mõju loogika ning NZC tehnoloogiliste lahenduste ja teenuste taksonoomia raames.
• NZC-platvormi juhised tehnoloogiliste lahenduste ja teenuste valiku kohta aitavad pilootlinnadel hinnata välismõjusid ning tuvastada ja märgistada riske, mis võivad uuenduste kasutuselevõtmisel rikkuda DNSH-põhimõtteid.
• Eelmises jaotises kirjeldatud MEL-raamistik ja mõjuloogika aitavad pilootlinnadel kindlaks määrata oma meetmete riskid ja soovimatud tagajärjed, järgides samal ajal ELi kliima- ja keskkonnaalaseid prioriteete ning vältides nende olulist kahjustamist.
• Platvormi osas kasutatakse konkursikutsete ja toetuste haldamise moodulit kõigi piloottegevuste aruandluse operatiivseks haldamiseks, mis hõlmab pilootlinnadest saadud andmetel põhinevaid näitajaid ja peamiste kaasneva kasu visualiseerimist.
• Teadmistebaasi osana hõlmatud tehnoloogia- ja heitkoguste valdkonna spetsiifiliste lahenduste kogumikule tuleb iga kaardistatud lahenduse puhul lisada märksõnad, mis viitavad kaasnevatele eelistele

Näited ja juhtumiuuringud

• EIT Climate-KICi koordineeritud projekt „Healthy, Clean Cities Deep Demonstration“ toetas rühma ambitsioonikaid ELi linnu strateegilise õppimise praktika juurutamisel. Projekti raames töötati välja mõju loogika kohapealsete katsetuste jaoks ning rakendati „sensemaking’i“ tsükleid, et saada praktilisi järeldusi, millele tugineda projekteerimisel ja rakendamisel.
• UNDP mõtestamispraktika, mis loodi 115 riigis tegutseva kiirendilaborite võrgustiku jaoks, töötas välja ja võttis kasutusele keerukuse ja süsteemse mõtlemise vahendid ning meetodid, et võimaldada kolleegidevahelise õppimise mudeleid ja kiirendada õppimist avaliku sektori spetsialistide ülemaailmses kogukonnas, pidades silmas 2030. aasta säästva arengu eesmärke (SDG).
• „Elavate laborite“ lähenemisviis ja selle rakendamine mitmesuguste ELi algatuste kaudu loob keskkonna, kus mitme osapoole koalitsioonid on saanud katsetada, arendada ja ühiselt luua uuenduslikke lahendusi, et kiirendada linnaprobleemide alast õppimist. Näiteks: AMS Institute – Urban Living Labs.

Ressursid ja/või tulevased platvormi ressursid/teenused, millele linnad peaksid tähelepanu pöörama

• Juhendas linnade klastrite töötubasid, et ühiselt välja töötada linnade mõju saavutamise teed, õppimise eesmärgid ja strateegia, hindamismeetodid ning jagada perioodiliselt kogemusi teiste pilootlinnadega.
• NZC Impact Logic ja täiendav materjal (raamistikud, meetodid, tööriistad, juhtumiuuringud jne), mille on esitanud Net Zero Cities Platform ja portaal.
• Sünergiad ja sidemed riiklike missiooniplatvormidega, et levitada NZC pilootlinnade programmi kogemusi riiklikul tasandil

ELi missioonid on uue elemendina lisatud teadus- ja innovatsiooniprogrammi Horizon Europe aastateks 2021–2027. Need toetavad Euroopa Komisjoni prioriteete, nagu Euroopa roheline kokkulepe, Digiajastuks valmis Euroopa, Võitlus vähiga ning Uus Euroopa Bauhaus. Horizon Europe missioonide täpsustamiseks, kavandamiseks ja rakendamiseks moodustati viis missiooninõukogu, kuhu kuulusid juhtivad eksperdid. 2020. aasta septembris esitas missiooninõukogu Euroopa Komisjonile lõplikud soovitused. 2021. aasta septembris käivitati ametlikult ELi missioon: 100 kliimaneutraalset ja nutikat linna aastaks 2030 (Linnade missioon) ja avaldati rakenduskava.

NetZeroCities (NZC) on nelja-aastane projekt, mida rahastab teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Horisont 2020“ ning mille eesmärk on aidata linnadel ületada praegused struktuursed, institutsioonilised ja kultuurilised takistused, et nad saaksid saavutada kliimaneutraalsuse 2030. aastaks.

NZC-projekt pakub laiaulatuslikke võimalusi, mis on seotud süsteemse muutusega, kodanike kaasamise ja osalemisega, osalus- ja innovaatilise valitsemisega, kapitali- ja finantsstruktuuride kujundamisega ning sotsiaalse innovatsiooniga, et tagada linnadele juurdepääs asjatundlikkusele, mida on vaja kliimaneutraalsuse saavutamisel tekkivate väljakutsetega toimetulekuks.

NetZeroCities tunnistab, et linnadel on vaja töötada välja konkreetseid strateegiaid, mis on kohandatud kohalikule ja piirkondlikule kontekstile, ning toetab neid uute ja olemasolevate vahendite, ressursside ja asjatundlikkuse arendamise, edendamise ja integreerimise kaudu ühtsesse platvormi, mis on kõigile linnadele kättesaadav veebiportaali kaudu (Mission Platform). NZC missiooniplatvorm pakub ka tuge kliimalinnade lepingute ühisel koostamisel kohalike sidusrühmade ja kodanikega. Kliimalepingute koostamine, allkirjastamine ja rakendamine on ELi missiooni „100 kliimaneutraalset ja nutikat linna aastaks 2030” keskne osa. Kuigi need lepingud ei ole õiguslikult siduvad, kujutavad nad endast selget ja hästi nähtavat poliitilist kohustust mitte ainult Euroopa Komisjoni ning riiklike ja piirkondlike asutuste, vaid ka kodanike ees. Neis sätestatakse linna plaanid kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2030 ning need sisaldavad investeerimiskava.

Lisaks kuulutatakse NZC projekti raames välja avalik konkurss pilootlinnade valimiseks. NZC missiooniplatvormi pakutavate teenuste, teadmiste ja ekspertteadmiste toel kohustuvad pilootlinnad rakendama meetmeid ühe või mitme heitevaldkonna piires ja/või nende vahel, et testida teid süsinikdioksiidiheitmete vähendamiseks, ületada muutuste takistusi ja lõpuks kiirendada oma teekonda süsinikdioksiidivaba linnaks saamisel. Pilootlinnad saavad toetust oma eksperimendi rakendamiseks, kus rõhk on koostööl, järelemõtlemisel ja õppimisel ning muutuste takistuste ja mitmetasandiliste, mitme mõjuriga sekkumiste võimaluste kindlakstegemisel, et neid ületada.

Kasulikud lingid ja viited

• NetZeroCities, kättesaadav aadressil https://netzerocities.eu/
• ELi missioon „Kliimaneutraalsed ja nutikad linnad“ Rakenduskava, september 2021.
• Lisadokumendid, sealhulgas teabepakett linnadele ELi missiooni „Kliimaneutraalsed ja nutikad linnad” kodulehel

Euroopa roheline kokkulepe
Euroopa roheline kokkulepe (ELi roheline kokkulepe) on Euroopa Liidu vastus kliima- ja keskkonnaprobleemidele, mis on meie põlvkonna määrav ülesanne. Tegemist on uue majanduskasvu strateegiaga, mille eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks ühiskonnaks, millel on kaasaegne, ressursitõhus ja konkurentsivõimeline majandus, kus 2050. aastaks on saavutatud kasvuhoonegaaside netoheitmete nulltase, kus kaitstakse keskkonda ja kodanike tervist ning kus majanduskasv ei sõltu ressursside kasutamisest.

Praktikas on 2020. aastal heaks kiidetud Euroopa roheline kokkulepe Euroopa Komisjoni poliitiliste algatuste kogum, mille üldine eesmärk on muuta Euroopa Liit (EL) 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Esitatakse ka mõjuhinnangu kava, mille eesmärk on suurendada ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki 2030. aastaks vähemalt 50% ja suunas 55% võrreldes 1990. aasta tasemetega. Kavas on vaadata läbi kõik kehtivad õigusaktid nende kliimamõju seisukohast ning võtta vastu uued õigusaktid ringmajanduse, hoonete renoveerimise, bioloogilise mitmekesisuse, põllumajanduse ja innovatsiooni kohta.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen märkis, et Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa „mees Kuul“. Von der Leyen nimetas Frans Timmermansi Euroopa Komisjoni asepresidendiks, kes vastutab Euroopa rohelise kokkuleppe eest.

Euroopa jätkusuutliku arengu investeerimiskava on Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimissammas. 2030. aasta kliima- ja energiatähiste saavutamine nõuab 2030. aastaks täiendavaid investeeringuid 260 miljardit eurot aastas. Vaja on raamistikku, et ületada lõhe poliitiliste eesmärkide ja kättesaadavate märkimisväärsete erasektori rahaliste vahendite vahel. See raamistik on suunatud kliima-, keskkonna- ja sotsiaalsetele investeeringutele, kusjuures viimased hõlmavad investeeringuid, mis on seotud jätkusuutliku üleminekuga. Jätkusuutliku Euroopa investeerimiskava abil mobiliseeritakse ELi eelarve ja sellega seotud vahendite kaudu järgmise kümne aasta jooksul vähemalt 1 triljon eurot erasektori ja avaliku sektori jätkusuutlikke investeeringuid.

CINEA
Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonna Täitevasutus (CINEA) on Innovatsiooni ja Võrgustike Täitevasutuse (INEA) järeltulija. Ametlikult asutati 15. veebruaril 2021 ning tegevust alustati 1. aprillil 2021, et rakendada teatavate ELi programmide osi. CINEA mängib võtmerolli ELi rohelise kokkuleppe toetamisel, rakendades tõhusalt ja tulemuslikult selle delegeeritud programmide osi: Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF), Horisont Euroopa, Innovatsioonifond (IF), LIFE-programm, ELi taastuvenergia rahastamismehhanism, õiglase ülemineku mehhanism ning Euroopa merendus-, kalandus- ja vesiviljelusfond. Selle missiooniks on toetada sidusrühmi Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimisel kvaliteetse programmijuhtimise kaudu, mis aitab rakendada projekte, mis toetavad süsinikdioksiidiheitmete vähendamist ja jätkusuutlikku majanduskasvu.

Horizon Europe
„Horisont Euroopa“ on kõigi aegade suurim riikidevaheline teadusuuringute ja innovatsiooni toetusprogramm, mida hakkab ellu viima EL. Selle uue ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmi eelarve aastateks 2021–2027 on ligikaudu 95,5 miljardit eurot. CINEA haldab Horizon Europe 5. klastri tööprogramme, mis hõlmavad kliima-, energia- ja transpordivaldkondi. Horizon Europe 5. klastri kliimameetmete osa vastutab leevendus- ja kohanemisstrateegiate ning poliitikate väljatöötamise eest, millega tegeletakse ülemaailmse kliimakriisiga, tuginedes selle põhjuste, arengu ja mõju mõistmisele, samuti kolmele ELi missioonile (kliimaneutraalsed ja arukad linnad, kliimamuutustega kohanemine, ookeanid).

Kokkuvõttes eeldatakse, et CINEA haldab programmi „Horisont Euroopa“ raames 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) alusel kuni 15 miljardi euro suurust eelarvet.