„Pilootlinnade juhend“ on NetZeroCities (NZC) projekti 4. tööpaketi (WP4) raames koostatud dokument, mis käsitleb pilootlinnade programmi kavandamist ja rakendamist avatud projektikonkursi ning sellele järgneva toetusprogrammi kaudu.

Käesoleva juhendi eesmärk on aidata linnadel koostada avatud konkursile esitatavaid taotlusi, andes suuniseid pilootlinnade programmi ulatuse, eesmärkide ja sihtide ning laiemalt NZC projekti metoodika kohta, tutvustades põhimõisteid ja terminoloogiat ning viidates nendega seotud kasulikele allikatele, vahenditele ja juhtumiuuringutele.

„Pilootlinnade juhend“ on väljaanne, mille eesmärk on pakkuda tuge ja juhiseid linnadele, kes kavatsevad esitada taotluse NZC pilootlinnade programmile.

See sisaldab toetust ja juhiseid seoses NZC pilootlinnade programmi taustaga ja eesmärkidega (sh konkursi ajakava), tutvustab programmi põhimõisteid, terminoloogiat ja komponente ning vajaduse korral ka täiendavaid materjale, linke, juhtumiuuringuid ja näiteid, mida linnad saavad oma taotluse koostamisel kasutada.

Juhendit võidakse ajakohastada, kui selle aluseks olev teave muutub ja/või muutub kättesaadavaks. Kui küsimused ja vastused on asjakohased kõigile potentsiaalsetele taotlejatele, avaldatakse korduma kippuvad küsimused (KKK).

Lisaks käesolevale juhendile avaldatakse konkursi väljakuulutamisel (vastavalt punktis 2.1 esitatud ajakavale) konkursi juhend, mis sisaldab üleskutset, hindamis- ja valikukriteeriume ning taotlemisprotsessiga seotud tehnilist teavet.

Käesolev juhend on koostatud eesmärgiga pakkuda informatiivset ja inspiratsiooni andvat teavet linnadele, kes kaaluvad NZC pilootlinnade programmile kandideerimist, ning see keskendub järgmistele küsimustele:

• Miks on see [osa/teema] NZC ja pilootlinnade konkursikutse seisukohast oluline?
• Kuidas on see linnadele kasulik või asjakohane nende ettepaneku koostamisel?
• Kas on olemas asjakohaseid näiteid ja juhtumiuuringuid?
• Milliseid ressursse ja/või NZC platvormi tulevasi ressursse/teenuseid peaksid linnad silmas pidama?
• Kokkuvõte: Milliseid küsimusi peaksid linnad endale selle peatüki/teema puhul esitama?
• Millised on põhimõisted, mis peaksid sõnastikus olema kajastatud?
• Kas on mingeid ametlikke viiteid, mis tuleks lisada?

Kuidas käesolevat juhendit lugeda:

• Juhend on üldjoontes koostatud kooskõlas konkursikutse juhiste ja hindamiskriteeriumidega, kuigi selle peamine eesmärk on toetada linnade ideede genereerimist ja mõtlemist enne taotluse esitamist.
• Paksus ja sinises kirjas esiletõstetud põhimõisted ja mõisted on määratletud NZC pilootlinnade programmi jaoks ning need on esitatud sõnastikus.
• Vastavalt konkursijuhendile tuleb pilootlinnade konkursile esitatava mitut linna hõlmava taotluse puhul arvestada, et käesolevas dokumendis kasutatud mõiste „linn“ tähendab linnade rühma või iga selle rühma kuuluvat linna.

Linnad on majandustegevuse, teadmiste loomise, innovatsiooni ja uute tehnoloogiate keskused, mis mõjutavad seal elavate või töötavate kodanike elukvaliteeti ning annavad olulise panuse Euroopa kogukondade heaolusse. Neil on keskne roll Euroopa rohelise kokkuleppe (EGD) eesmärkide saavutamisel, milleks on vähendada heiteid 55% võrra aastaks 2030 ja saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Linnad hõlmavad vaid 4% ELi pindalast, kuid seal elab 75% ELi kodanikest. Lisaks tarbivad linnad üle 65 % maailma energiast ja nende arvele langeb üle 70 % ülemaailmsetest CO2-heitkogustest. 2014. aastal elas neljast ELi kodanikust kolm linnapiirkondades ja see arv tõuseb 2050. aastaks eeldatavasti ligikaudu 83,7 %-ni.

Kliimamuutuste leevendamine sõltub seetõttu suuresti linnade tegevusest rohelise ja digitaalse ülemineku kaudu. Missioonilinnadelt oodatakse, et nad juhiksid seda üleminekut, saavutades kliimaneutraalsuse enne 2030. aastat, ning pakuksid oma kodanikele puhtamat õhku, turvalisemat transporti ning vähem liiklusummikuid ja müra. ELi kliimaneutraalsete ja nutikate linnade missiooni eesmärgid („Cities Mission”) eesmärgid on saavutada 2030. aastaks 100 kliimaneutraalset ja nutikat Euroopa linna ning tagada, et need linnad toimiksid katsetamis- ja innovatsioonikeskustena, mis võimaldaksid kõigil Euroopa linnadel 2050. aastaks nende eeskuju järgida. — ELi missioon.

Selline ambitsioonitase on erakordne ettevõtmine, mis nõuab põhjalikke ja süsteemseid muudatusi. Valitsuse juhtiv roll on siin otsustava tähtsusega, samuti tööstuse, haridus- ja teadusasutuste ning kodanikuühenduste tegevus, mis eeldab kooskõlastamist poliitika, juhtimise ja vajalike kapitaliinvesteeringute korraldamise osas.

Oma eesmärkide saavutamiseks peab Cities Mission aitama ületada ka suuri väljakutseid, mis praegu takistavad suurel hulgale linnadel saavutamast 2030. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki. Paljud linnad ja linnade organisatsioonid on märkinud, et kuigi nad soovivad minna kaugemale ja kiiremini, seisavad neil selle teel ees takistused, nagu näiteks nende tegevusvõime ja suutlikkus, rahastamise ja finantseerimise kättesaadavus ning vajadus arendada poliitilist toetust nii valijate seas kui ka oma riikides. Need on konkreetsed näited paljudest raskustest, millega linnad kliimaneutraalsuse poole püüdlemisel silmitsi seisavad, kuigi need ei pruugi olla ainsad.

Sellistes valdkondades nagu linnaliiklus ja hoonete energiatõhusus pakuvad linnade eripärad – näiteks suur rahvastikutihedus ja geograafiline kontsentreeritus – innovatsioonivõimalusi, mis võivad avaldada suurt mõju kliimaneutraalsuse saavutamisele. Linnad moodustavad suure osa Euroopa hoonestusest, kus renoveerimine on kliimaneutraalsuse poole püüdlemisel energiasäästu saavutamiseks hädavajalik. See võib tuua kaasa tohutuid (ja nähtavaid) „kaasnevaid eeliseid”, nagu parem õhu kvaliteet väljas ja siseruumides, vähem liiklusummikuid, tervislikum aktiivne liikuvus ning tervislikumad, kliimakindlamad ja mugavamad hooned; vähem liiklusõnnetuste ohvreid, vähem müra ning puhtam ja ilusam ning väärtuslikum linnakeskkond. Teiste sõnadega on linnades kasvuhoonegaaside (GHG) vähendamiseks võetavatel poliitikameetmetel tugev ja positiivne „ülekandev mõju”, mis aitab neil kodanike seas selliste meetmete toetust suurendada.

Nutika linna lahendused ja ulatuslik andmevahetus pakuvad võimalusi kavandada, rakendada ja jälgida heitkoguste vähendamist mitmesugustes valdkondades, nagu linnaliiklus, hoonete energiatõhusus, õhusaaste seire, vee- ja jäätmekäitlus.

Tunnistades, et suurema osa süsinikuneutraalsuse saavutamiseks vajalikest investeeringutest peavad otseselt või kaudselt tegema kodanikud, kinnisvaraomanikud, kommunaalteenuste osutajad, infrastruktuuri arendajad, ettevõtted ja muud sidusrühmad (Material Economicsi käesolevas uuringus hinnatakse, et linnad teevad otseselt vaid 17% investeeringutest), mängivad linnad võtmerolli teiste sidusrühmade mobiliseerimisel, kasutades oma planeerimisvolitusi, rolli kommunaalteenuste osanikena, kodanikele suunatud algatusi, stiimuleid ning mitmeid sidusrühmi hõlmavate investeeringute soodustamist.

Ressursid ja muud algatused

• NZC missiooniplatvormil on teadmistebaas, mis sisaldab inspiratsiooni ja suuniste saamiseks juhtumiuuringuid ja näiteid, ning juhtpaneel, mille abil linnad saavad jälgida ja võrrelda edusamme. Lisaks on seal Euroopa innovatsiooniökosüsteemide kaart, mis hõlmab klastreid, inkubaatoreid ja toetusprogramme, mis toetavad tehnoloogiaettevõtteid, kes pakuvad linnade kliimastrateegiatele jätkusuutlikke lahendusi.
• Liikumise Living-in.EU eesmärk on kiirendada digitaalset üleminekut viisil, mis aitab linnadel ja kogukondadel toime tulla mitmesuguste ühiskondlike väljakutsetega, eelkõige kliimamuutustest tulenevatega.
• Euroopa kliimapakti.
• Uue Euroopa Bauhausi (NEB) algatus kliimaneutraalsete linnakeskkonna kvaliteedi muutuste nimel.
• ICLEI poolt algatatud Mannheimi deklaratsioon, mille eesmärk on toetada linnu „kohalike roheliste kokkulepete“ väljatöötamisel ja rakendamisel, ning 2020. aasta novembris vastu võetud uus Leipzigi harta, milles pandi erilist rõhku rohelisele, õiglasele ja produktiivsele jätkusuutlikule linnade arengule.
• Riiklikud energia- ja kliimakavad.
• ELi ühtekuuluvuspoliitika.
• ELi linnade tegevuskava.
• ELi oskuste pakt
• Taastamis- ja vastupidavusrahastu ning selle kavad
• REPowerEU kava
• ELi missioon: kliimaneutraalsed ja nutikad linnad: rakenduskava

NZC pilootlinnade programm valib välja ja toetab Euroopa linnu, et need katsetaksid ja rakendaksid uuenduslikke lähenemisviise kiirele süsinikuvabaks muutumisele kaheaastane kestva pilootprogrammi raames, ületades temaatilisi piire ja funktsionaalseid silosid, et toetada süsteemset ümberkujundamist. Pilootprojektide valikul püütakse hõlmata kõiki kliimaneutraalsusele kaasa aitavaid linnasüsteeme, sealhulgas liikuvust, energiasüsteeme ja ehitatud keskkonda, materjalide ja ressursside vooge, looduslikke alasid, kultuurilisi, sotsiaalseid, finants- ja institutsioonilisi süsteeme ning ligipääsetavaid avalikke ruume. Iga pilootprojekt võib hõlmata kõiki neid linnasüsteeme või nende kombinatsiooni, sõltuvalt kontekstist ja kavandatava pilootprojekti ulatusest.

Pilootlinnadelt oodatakse, et nad katsetaksid ja rakendaksid pilootprojekti kestel linnas või linnaosas uuenduslikke lahendusi või lahenduste kogumeid, tuues esile uuenduslikest arengusuundadest saadud selged õppetunnid ning linnatasandil arendatud teadmised, suutlikkuse ja võimekuse. Pilootprojekti lõpuks tuleks kindlaks määrata selge kogum rakendamis-, laiendamis- ja/või kordamisvalmis innovaatilisi lahendusi. See võib hõlmata uusi ärimudeleid, poliitilisi algatusi, haldusinnovatsiooni, rahastamis- või finantseerimismudeleid ning kordamis- või laiendamisstrateegiaid.

Valitud pilootlinnad saavad City Advisorsilt ja NZC konsortsiumi partneritelt rahalist toetust ja praktilist abi, et täiustada oma pilootprojekte enne rakendamise alustamist, pidades silmas valikuprotsessis esitatud nõudeid ja tagasisidet. Kui pilootprojektides osalevad linnad ja/või kohalikud kogukonnad püüavad leida täiendavaid ressursse, aitab Mission Platform neil leida rahastamisvõimalusi täielikuks rakendamiseks ning edasiseks laiendamiseks ja levitamiseks.

Lõpuks korraldatakse mitmeid tegevusi, et edendada õppimist Sõpruslinnad kui võtmetegurit suutlikkuse suurendamisel, edukate uuenduste levitamisel ja suhete süvendamisel. Partnerlusprogramm (City Learning Programme) ühendab iga pilootlinna kahe või kolme partnerlinnaga ELi liikmesriikidest ja (H2020) assotsieerunud riikidest. Partnerluse eesmärk on edendada kaasavat osalemist tõhusates kliimameetmetes, soodustada õiglast üleminekut ja tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust.

Valitud pilootprojektide koordineerimine nii linnade kui ka ELi tasandil on hädavajalik, et luua mitmekesised näited, mis näitavad teid edasiseks ja ulatuslikuks ümberkujundamiseks Euroopa linnades ja kogu Euroopa Liidus. Seetõttu on pilootprojektide valikuprotsessi eesmärk luua strateegiline portfell, kus igal pilootprojektil on potentsiaal testida ja demonstreerida muutuste teekonna elujõulisust konkreetses kontekstis. Pilootlinnad täiendavad üheskoos pilti sellest, milline võiks olla süsteemne muutus.

Head piloodid:

• lähtuda arusaamast, et, nagu on öeldud ELi missiooni „Kliimaneutraalsed ja nutikad linnad” rakenduskava sõnadega,
  „Kliimamuutustega kohanemise peamine takistus ei ole kliimasõbralike ja nutikate tehnoloogiate puudus, vaid suutlikkus neid rakendada. Praegune silopõhine juhtimismudel, mis on kavandatud ja välja töötatud traditsiooniliste linnateenuste jaoks, ei suuda ambitsioonikat kliimamuutustega kohanemist edasi viia. Seetõttu on süsteemne ümberkujundamine hädavajalik.“
• püüelda süsteemse muutuse poole, kombineerides sihipäraselt mitmeid muutuste hoobasid, et luua suutlikkust mõju kiirendamiseks. Need jõupingutused võiksid keskenduda ühele või mitmele peamisele heitkoguste valdkonnale
• põhinevad kohalikul arusaamal ja ühisel enesehindamisel, millised on linna ees seisvad peamised takistused või võimalused kliimamuutustega kohanemise kiirendamiseks. Seetõttu keskenduvad pilootlinnad peamistele järgmistele sammudele (st sekkumistele, mis viivad läbimurdeni ja/või pöördepunktini), mida linn peaks uurima, et vähendada oma kahjulikke heiteid, kaasates selles ühiskonna erinevaid osapooli
• katsetada uuenduste kombinatsioone erinevate muutuste mõjutegurite raames ühe heitkoguste valdkonna piires või ühendades erinevaid heitkoguste valdkondi näiteks linnaosa tasandil tervikliku lahenduse raames või uute linnakohaste juhtimiskorralduste kaudu, mis loovad süsteemset suutlikkust muutuste kiirendamiseks
• tugevdada organisatsioonilist mõõdet, et edendada „radikaalse koostöö“ kultuuri, et toetada ja laiendada ühiseid meetmeid kliimaneutraalsuse saavutamiseks kogu ühiskonnas

Lisaks aitab Missiooni platvorm pilootlinnadel:

• võimaldada linnavolikogudes sisemisi muutusi, luues stabiilsed osakondadevahelised struktuurid, mis on seotud linnade tippjuhtkonnaga
• edendada tugevaid sidemeid linna erinevate osapoolte vahel: teiste (piirkondlike ja riiklike) haldusasutuste, erasektori, akadeemiliste ringkondade, kodanikuühiskonna ja kodanike ning massimeedia vahel
• tugevdada linnade kliimaneutraalsuse püüdlusi riiklikul tasandil, kasutades „lumepalliefekti“, mis seob pilootprojektid sama riigi teiste linnade ümberkujundamisega

Pilootlinnad:

• kiirendada oma õppimist selle osas, kuidas saavutada läbimurdeid ja ületada süsteemseid takistusi, ning
• näitama mitmekesiseid teid üleminekule, millest teised Euroopa linnad saavad õppida ja mida nad saavad oma olukorrale kohandada

Võimaluse korral tuginevad pilootlinnade algatused nende varasematele ja/või praegustele innovatsioonipüüdlustele, pöörates tähelepanu senistele kogemustele ning määratledes, mida on vaja muutuste kiirendamiseks.

Näited

• Pilootlinn keskendub integreeritud liikuvuse üleminekule, kasutades ära linnavalitsuse rolli tehnoloogia, rahanduse, regulatsiooni, kodanike kaasamise ja lepingutüüpide valdkonnas.
• Pilootlinn keskendub kogu linnaosa hõlmavale energiamuutusele, ühendades ehitatud keskkonna energiasüsteemidega süsteemidega uute finantsinstrumentide, linnaplaneerimispoliitika ja digitaalselt täiustatud juhtimismudelite uurimise kaudu.
• Pilootlinn keskendub uute andmetöötlusvõimaluste uurimisele koos tulemuspõhise reguleerimise ja hankereformiga, tehes koostööd linna erinevate heitkoguste valdkondade esindajatega, et paremini kooskõlastada olemasolevaid ressursse ja leida uusi rahastamisallikaid.

Kuupäev / Kellaaeg (Kesk-Euroopa aeg)	Toode	Link
märts 2022	Punkt: Projekti veebilehel avaldatakse konkursi ajakava varakult	NZC veebisait
juuni 2022	Väljaanne: Osalejate juhend 2022. aasta juunis toimuval NZC konverentsil avaldatakse pilootlinnade juhend, mille eesmärk on aidata linnadel koostada avatud konkursile esitatavaid taotlusi. Väljaanne: Konkursikutsete juhised Konkursi juhised, sealhulgas abikõlblikkuse, hindamise ja valikukriteeriumid, avaldatakse nii NZC veebisaidil, Mission Portalis kui ka ELi rahastamis- ja hankevõimaluste portaalis toetuste kategooria „Cascade Funding Calls“ all	NZC platvorm ELi missioon: kliimaneutraalsed ja nutikad linnad | Euroopa Komisjon Rahastamine ja hanked (europa.eu)
27. juuni 2022 4. juuli 2022 5. september	NZC pilootlinnade programm: eesmärgid, lähenemisviis, taotlemine NZC pilootlinnade programm: valikukriteeriumid ja valikuprotsess Tehniline infotund Avatud foorum	27. juuni 4. juuli
Esmaspäev, 5. september 2022 (kell 12.00 Kesk-Euroopa suveaja järgi)	Võistlus on avatud Esmaspäeval, 5. septembril kell 12.00 Kesk-Euroopa suveaja järgi (CEST) võetakse kasutusele NZC projektikonkursi ja toetuste haldamise moodul. Linnad saavad end moodulis registreerida NZC Missioni portaali kaudu ning koostada taotluse, mis sisaldab põhiandmeid. Linnad saavad seda taotlust salvestada ja selle juurde tagasi pöörduda igal ajal kuni allpool märgitud esitamistähtajani	NZC platvorm
juuni – oktoober 2022	Väljaanne: Korduma kippuvad küsimused (KKK) Ajavahemikus juunist oktoobrini 2022 koostatakse ja uuendatakse korduma kippuvate küsimuste (KKK) faili.	NZC platvorm
Reede, 4. november 2022 (23.59 Kesk-Euroopa aega)	Taotluste esitamise tähtaeg Taotluse täieliku esitamise ametlik tähtaeg. Pärast seda kuupäeva laekunud taotlusi ei võeta vastu. Tähtaega ei pikendata ning taotlust ei ole pärast esitamist võimalik muuta. Soovitame seada endale sisemise tähtaja, mis jääb varasemaks kui nimetatud kuupäev.	NZC platvorm
november 2022 – jaanuar 2023	Ülevaade ja valik Taotlusi kontrollitakse vastavuse kriteeriumide alusel (1. etapp) ning nõuetele vastavad taotlused vaatavad läbi sõltumatud väliseksperdid (2. etapp). Taotlused, mis saavutavad kindlaksmääratud kriteeriumide alusel minimaalse punktisumma, pääsevad edasi lõppvalikusse (3. etapp). Täpsem teave nende etappide kohta avaldatakse konkursikutse juhistes konkursikutse avaldamisel.
28. veebruar 2023	Otsuse teatamine Taotlejatele saadetakse ametlikud tulemused koos tagasisidega.
märts 2023	Lepingute koostamine Taotlusi on muudetud vastavalt nõuetele vastavuse ja valikuprotsessi käigus saadud tagasisidele. Teostatakse hoolsuskohustuse kontrolli ja viimistletakse muudetud projektikavasid.
märts 2023	Konkursi tulemuste ja valitud pilootlinnade avaldamine Lepingute sõlmimise protsessiga paralleelselt avaldatakse NZC platvormil edukate pilootlinnade nimekiri ning seda levitatakse NZC teabekanalite kaudu. Nimekirjas on ka kirjeldus, mis annab ülevaate valitud projektide portfellist.	NZC platvorm

NZC pilootlinnade programmi taotlejatel on kasutada mitmesugune abi ja juhendamine konkursile taotluse koostamiseks ja esitamiseks, näiteks:

1. NZC pilootlinnade programmi juhend
   Käesoleva juhendi eesmärk on tutvustada projektide esitajatele NZC pilootlinnade programmi ning selles antakse põhjalik ülevaade programmi raamistikust, kavandatud lähenemisviisist ja oodatavatest tulemustest, samuti peamistest mõistetest ja terminoloogiast.
   
   Projektide elluviijaid julgustatakse kasutama käesoleva juhendi sisu inspiratsiooniallikana oma Pilootlinnad katseprojekt ideede väljatöötamisel ja nende kooskõlastamisel NZC katseprojektide linnade programmiga, sealhulgas selle hindamis- ja valikukriteeriumidega.
2. Infotunnid
   Käesoleva juhendi avaldamisega on NZC-konsortsium kavandanud ka rea infokoosolekuid, et toetada ja juhendada linnu nende pilootprojektide ideede väljatöötamisel ja taotluse koostamisel. Infokoosolekutel käsitletakse järgmisi teemasid:
   • NZC pilootlinnade programm: eesmärgid, lähenemisviis, taotlemine
   • Valikukriteeriumid ja valikuprotsess
   • Tehniline infotund
   • Avatud foorum (küsimused ja vastused)
3. Missiooniportaal
   Taotlejad peavad enne NZC pilootlinnade programmile kandideerimist registreeruma NZC Missioni portaalis, mis annab neile juurdepääsu mitmesugustele ressurssidele, aga ka konkursikutse taotlusmoodulile.
   
   Missiooni portaal pakub linnadele juurdepääsu järgmisele:
   
   • NZC sissejuhatav moodul
   • Juhtumiuuringud
   • Võrdõiguslik koostöökeskkond
   • Teadmistebaas
   • Taotluste ja toetuste haldamise moodul
   • Süsteemi tehniline juhend (taotluste ja toetuste haldamise moodul)
   • Käesoleva juhendi tulevased versioonid
   • City Advisors’i ja City Expert Support Facility kontaktpunktid
   Lisaks käesolevale juhendile avaldatakse missiooni portaalis ka konkursikutsega seotud dokumendid ja/või abimaterjalid (nt juhised, lisad, KKK ja muud asjakohased dokumendid). Taotlejaid palutakse taotluste koostamise ajal neid regulaarselt jälgida, et olla kursis võimalike muudatustega. Konkreetsed küsimused, millele ei leidu vastust ei käesolevast juhendist ega missiooni portaalist, tuleks saata aadressile: pilotcities@netzerocities.eu

NZC City Learning on mitmekuuline programm, mille eesmärk on edastada teadmisi ja arendada suutlikkust programmis osalevate piloot- ja sõpruslinnade [Twins] vahel. Selle keskmes on mõju saavutamine kolleegidevahelise õppimise kaudu. Kolleegidevaheline õppimine on hariduslik lähenemisviis, mille raames ühendatakse kaks või enam sarnase taustaga õppijat ning võimaldatakse neil teadmiste vahetamise ja ühise probleemide lahendamise kaudu aktiivselt mõjutada üksteise arengut.

NZC-s rakendame seda põhimõtet, seades iga pilootlinna (või mitme linna ühise taotluse korral linnade rühma) kõrvale kaks või kolm partnerlinna. Need partnerlinnad on linnad, millel on pilootlinnadega sarnane taust ja mis võivad seista silmitsi sarnaste väljakutsetega. Need võivad olla seotud geograafilise asukoha, riikliku konteksti, sotsiaalmajanduslike või muude sarnaste teguritega. Selle kaudu soovib NZC laiendada pilootlinnade töö mõju kaugemale esialgsest rühmast. Programmi kestel juhendab NZC neid linnu mitmete veebikohtumiste ja isiklike kohtumiste kaudu. Nende kohtumiste eesmärk on luua selge arusaam üksteise väljakutsetest ning vahetada või leida potentsiaalseid lahendusi. On ette nähtud, et iga pilootlinn külastab oma sõsarlinna üks kord väikese delegatsiooniga ning ka sõsarlinnad külastavad pilootlinna üks kord.

Käesolev programm on pilootlinnade programmi kohustuslik osa. Seetõttu tuleb pilootlinna eelarves eraldada teatud protsent töötajate tööajast. Programmi meeskond võtab ühendust pilootlinnadega, et töötada välja linnade jaoks kohandatud profiilid, mis tagaksid partnerlinnade valimisel kõrge kvaliteediga sobivuse. Praeguse ajakava kohaselt on partnerlinnade konkursikutse kavandatud 2023. aasta juuniks ja programmi algus 2023. aasta septembriks. Sel viisil on pilootlinnadel aega oma tegevusi arendada ja esialgseid teadmisi koguda. Pilootlinnadele tehakse täiendav teave kättesaadavaks hiljem.

NZC konsortsiumi partnerorganisatsioonide hulgast nimetatakse ametisse kümme kliimaneutraalsete linnade nõunikku, kes aitavad missiooni-, piloot- ja sõpruslinnadel strateegiliselt edendada süsteemset muutust ja missiooni eesmärke. Tegevused hõlmavad linnade abistamist platvormile juurdepääsul, et kasutada tööriistu ja ressursse, linnadevahelise suhtluse hõlbustamist ja nende ühendamist projektipartnerite ja ekspertidega, mõtestatud koostöö loomist pilootlinnade programmi ja linnade õppeprogrammi kaasatud linnade vahel ning jätkuvat tuge, süsteemse muutuse juhendamist ja nõustamist, sealhulgas vajaduste kindlaksmääramist ja abi taotlemisprotsessis linnade ekspertide tugifondi (City Expert Support Facility) poole (rohkem infot selle teenuse kohta allpool).

Loodakse linnade ekspertide tugikeskus (CESF), et toetada pilootlinnu piloottegevuste ulatusele kohandatud otsese ekspertabiga. CESF rahuldab pilootlinnade ekspertteadmiste vajadusi sihtotstarbeliste tegevuste osas, mis nõuavad kas NZC-väliseid ärialaseid oskusi või pingutust, mis ületab olemasolevale NZC-partnerile esialgselt eraldatud mahtu. Fond käivitatakse kohe pärast pilootlinnade valikuprotsessi lõppu. Linnade nõustajad teevad koostööd oma pilootlinnadega, et selgitada välja toetuse ja ekspertteadmiste vajadused, mis esitatakse fondile spetsiaalse taotlusvormi kaudu.

Toetust pakuvad nii NZC konsortsiumi partnerid kui ka – juhul kui konsortsiumi enda sees puudub vajalik eriteadmus, mis on aga pilootmeetmete nõuetekohaseks väljatöötamiseks ja rakendamiseks hädavajalik – kaasatakse välispartnerid ja/või kohalikud partnerid, sealhulgas NZC praktilise kogukonna (CoP) liikmed. Kohalikke partnereid kaasatakse juhul, kui on vaja piiratud ulatusega abi konteksti, kultuuri ja/või keeleoskuse osas või kui on vaja intensiivsemat kohalikku tuge.

NZC CoP tegutseb NZC metoodikate eestkõnelejana ka väljaspool projekti raamistikku ning on koht, kus linnad saavad ühendust võtta ekspertidega. See on virtuaalne keskkond, kus linnad saavad avaldada oma vajadusi, ning andmebaas, kus praktikutel on võimalik moodustada rühmi geograafilise asukoha ja eriala alusel ning osaleda NZC teadmistebaasil põhinevatel üritustel, podcastides, veebiseminaridel, koolitustel ja sertifitseerimistel.

P2P-sotsiaalvõrgustik ja koostöökeskkond on Missiooni portaali keskne moodul, mis võimaldab suhelda kasutajate vahel, sealhulgas linnade, NZC-konsortsiumi ja laiemalt NZC-praktikute kogukonnaga. Pilootlinnad kasutavad seda järgmistel eesmärkidel:

• Kohtumised, võrgustike loomine ja koostöö teiste NetZeroCities linnadega seoses tegevuste, ideede, teadmiste ja uuendustega
• Virtuaalsete mõtestamisistungite jaoks veebipõhise ruumi pakkumine
• Liitumine ja teemakohaste linnarühmade moodustamine
• Koostöö sõpruslinnadega ja sõprussuhete arendamine
• Oma linna tegevuste, ideede, mõtete ja uuenduste jagamine
• Teiste sarnaste linnade korraldatud ürituste või huvipakkuvate sündmuste kohta teabe hankimine ja postitamine
• Linnade konsortsiumide moodustamine välisrahastamisvõimaluste kasutamiseks
• Era- ja kahepoolsete vestluste pidamine

Mooduli sotsiaalvõrgustik-osa pakub kõigile avatud võrgustikku, mis on NZC-kogukonnale avatud arutelu- ja postituste platvormiks. See on ka portaali esmane avaleht pärast sisselogimist, millel on lingid teiste moodulite olulisele sisule, nagu teadmistebaas ja andmete esitamise funktsioon linnapaneelis.

rühmade leheküljed pakuvad ruumi struktureeritumaks ja pidevaks suhtluseks, pakkudes võimalusi dokumentide jagamiseks, veebikoosolekute korraldamiseks ja ühiseks tööks. Kasutajad saavad ise privaatsusseadeid määrata, mistõttu on olemas nii „avatud” kui ka „suletud” funktsioonid, mille puhul kasutajad saavad privaatsusseadeid ise määrata. Grupilehed luuakse nii temaatilise töö jaoks kui ka City Learning Programme’i („twin”) töörühmade jaoks

Leheküljed koosolekud ja üritused pakuvad funktsioone veebiseminaride, mõtestamis-istungite ja õppimis-ürituste jaoks.

Teadmistebaas

NZC/Mission Platformi teadmistebaas sisaldab väga põhjalikku ülevaadet parimate tavade näidetest üle kogu Euroopa linnadest. Teadmistebaasi eesmärk on innustada linnu võtma konkreetseid meetmeid kliimaneutraalsuse saavutamiseks väärtusahelate igas etapis ning hõlmata kõiki linnasüsteeme, et saavutada laiem mõju

See hõlmab järgmist:

• Kõige uuemad lahendused (jaotatud peamiste teemavaldkondade kaupa, kus tuleb võtta meetmeid erinevates valdkondades, kus heiteid tuleb vähendada)
• H2020 projektide lahenduste ülevaade (struktureeritud samal alusel)
• Multimeedia näiteid (kliimameetmete kohta)
• Sotsiaalse innovatsiooni juhtumiuuringud
• Juhtumiuuringud kodanike ja sidusrühmade kaasamise meetodite kohta
• Poliitiliste raamistike andmebaas
• Rahastamisallikate teabevahend

Lisaks teadmistebaasile pakub NZC/Mission Platform linnadele võimalust uurida põhjalikumalt konkreetseid lahendusi, kontseptsioone, takistusi ja kaasnevaid eeliseid linnaekspertide tugiteenistuse kaudu (käesoleva juhendi punkt 3.2).

Süsteemi ümberkujundamine nõuab tugevat poliitilist ja ühiskondlikku mandaati. See toob kaasa ulatuslikke muutusi ebakindlates tingimustes. See toob paratamatult kaasa häireid ja ümberkorraldusi, mis avaldavad mõju inimeste igapäevaelule. Selleks et muutused püsiksid, on oluline võtta kasutusele uued juhtimisvormid, mis rõhutavad koostööd, osalust ja katsetamist.

Selleks et süsteemide ümberkujundamine oleks linnatasandil võimalik, tuleb arendada sügavat arusaama kaasnevatest kasudest ja omavahel seotud väärtustest. Kui kliimamuutustega kaasnevaid positiivseid mõjusid näiteks tervisele, heaolule/elu kvaliteedile, kohalikule majandusele ja haridusele ei tunnustata, on alati raskem tõestada, et see on kulutustele vastav. Kui ei piirduks ainult kvantifitseeritavate ja rahaliselt mõõdetavate kasude tunnustamisega, saaksid linnad julgemalt kujundada positiivset ja terviklikku tulevikuvisiiooni, mis tunnistab osakondadevahelisi mitmekülgseid vastastikuseid sõltuvusi.

NZC pilootlinnade programmi üks põhiprintsiipe on kõigepealt mõista piloottegevuste raames käsitletavaid probleeme, seda nii kasvuhoonegaaside heitkoguste kui ka muutuste teostamist takistavate struktuursete, tehniliste, institutsiooniliste, sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste takistuste seisukohast.

Seetõttu palutakse linnadel NZC pilootlinnade programmi ettepanekus esmalt kindlaks määrata linnasüsteemid, millega nad hakkavad tegelema, nende linnasüsteemidega seotud heitkoguste valdkonnad ning muutusi takistavad praegused tõkked, ning seejärel algatuse kahe aasta jooksul rakendatavad ja millest õppida saadavad potentsiaalsed süsteemsed lahendused või uuendused.

Linnade heitkoguste nulltasemeni jõudmine eeldab märkimisväärset vähendamist ja kompenseerimismeetmeid kõigis linnasüsteemides, nt: energeetika, transport, ehitised, toit, vesi, materjalikasutus, ja sellega seotud heitkoguste valdkondades, nt: võrgust tarnitav energia, tööstus ja tootmine, põllumajandus ja metsandus, jäätmekäitlus jne. Selleks tuleks rakendada ja kasutusele võtta tehnoloogiaid ja innovaatilisi lahendusi.

Kogu linnas on vaja võtta meetmeid, keskendudes järgmistele prioriteetidele (allikas: ELi infokomplekt linnadele, koostatud Linnade missioon poolt):